Kuigi Soome toetas Eesti iseseisvumise protsessi, – eriti aktiivsed olid kirik ja kodanikuorganisatsioonid, kaitsejõud, kultuurinimesed, ettevõtjad –, oli Soome siiski kuulunud pikalt Nõukogude Liidu mõjupiirkonda, kus mitmete juhtivpoliitikute hulgas valitses Baltimaade suhtes Nõukogude Liidu poolt nii-öelda hübriidsõja ja mõjutustegevuse kaudu sugereeritud kommunistlik koloniaalmentaliteet – Eesti polnud nagu päris riik.
Kui Soome poliitika grand old man Max Jakobson kirjutas, et Eesti jt Baltimaad peaksid liituma NATOga ja Euroopa Liiduga, siis pälvis see 1990. aastatel ka teistsugust, negatiivset vastukaja. Soome tollane peaminister Paavo Lipponen leidis, et «vanad abistavad aadud» annavad baltlastele ja eestlastele meelevaldset nõu.