Raul Eamets ⟩ Majandust on võimalik laenamisega edendada

Kreeka ja Euroopa Liidu teed läksid laenukriisis lahku. Foto: McPHOTO/M. Gann/imago images / blickwinkel

Eesti ei pea end lõhki laenama nagu Kreeka ning majandust on võimalik laenamise abil edendada, leiab TÜ makroökonoomika professor Raul Eamets.

Kreeka maksejõuetuse juured ulatuvad eelmise sajandi 1950. aastatesse, mil hakati üles ehitama Teises maailmasõjas ja kodusõjas räsitud Kreeka riigi infrastruktuuri. Laenamine sai suure hoo sisse pärast Kreeka ühinemist Euroopa Ühendusega 1981. aastal, avalik sektor kasvas väga kiiresti ja Kreeka võlg oli 1990. aastate alguses 100 protsenti SKPst. Täiendavad laenuvõimalused andis Kreekale ühinemine eurotsooniga ning 2009. aasta finantskriis viis võla 170 protsendini SKPst. Kreeka oli sisuliselt ennast lõhki laenanud.

Mis juhtub, kui riik kaotab maksevõime? Kas riik müüakse maha ja ilmuvad uued omanikud? Euroopas midagi säärast ei juhtu. Probleemid tekivad hoopis pankadel, kes on riigile laenu andnud. Kreeka riigi kõige suuremad võlausaldajad olid Prantsuse ja Saksamaa kommertspangad. Kes tõttasid esimestena appi? Prantsusmaa ja Saksamaa. Need riigid panustasid kõige rohkem Kreeka abistamise fondidesse, et päästa oma riikide kommertspankasid. Täpsemalt, päästeti seal olevaid pensionifonde ja hoiuseid, mis kuulusid nende riikide kodanikele (valijatele).