Juhtkiri ⟩ Balti koostöö – lõpuks ometi

Päeva karikatuur, 16. oktoober. Foto: Urmas Nemvalts

• Baltimaade koostöö üle on nalja visatud.
• Selleks on aina vähem põhjust.

Pühapäeval suundusid Eesti, Läti ja Leedu parlamendi väliskomisjonide esimehed kahepäevasele visiidile Iisraeli, et kohtuda sealse Knesseti liikmete ja välisministriga. Külaskäik oli tegelikult plaanitud suveks, kuid lükkus edasi ja sattus Iisraelile väga keerulisele ajale. Kolme Baltimaa rahvasaadikute ühisvisiit sellisel ajal on sümboolse tähtsusega.

Postimehele antud intervjuus räägib aga Läti välisminister Krišjānis Kariņš, et välispoliitilises liinis peaksid Baltimaad tegema koostööd ka hoopis teisel suunal. Kui kogu maailma silmad on suunatud Iisraelile, siis on maailma esiuudiste seast vähemalt ajutiselt kadunud meile märksa lähem relvakonflikt, Venemaa agressioon Ukrainas. Kariņši hinnangul peaks Baltimaad üheskoos hoolitsema sellepärast, et toetus Ukrainale püsiks.

Baltimaade koostöö kohta on aegade jooksul öeldud igasuguseid iroonilisi märkusi. Möödunud sajandi samasugune ajalooline kogemus pole alati olnud piisav ühendaja. Eks eestlased kuuluks ju oma unistustes sageli meelsasti pigem Põhjamaade sekka, leedukaid kisuvad ajaloolised sidemed Poola suunas.

Baltimaade koostöös on ka hulk mitte kuigi häid näiteid. Kasvõi Rail Baltic, mida igaüks kippus aastaid oma suunas sikutama. Või siis ühise tuumajaama rajamise plaan, mis suurtest sõnadest kaugemale ei jõudnudki. Kehvematest kogemustest ei tohi end aga lasta häirida, sest eks tülisid tuleb ette ka parimate sõprade vahel.

Koostööd peame tegema juba sellegi pärast, et maailmas panevad paljud meid endiselt ühte patta, tahame siis ise seda või pigem mitte. Kasvõi neljapäeval-reedel erinevaid asutusi, sealhulgas koole ja lasteaedu tabanud venekeelsete pommiähvardusmeilide laine. Seegi ründas kõiki kolme Baltimaad korraga. Ilmselt on tegemist rämpspostilainega, mille eesmärk on ühiskonda häirida, ning Eesti politsei loob koos Läti ja Leedu kolleegidega uurimisrühma.

Baltimaade koostöös on ka hulk mitte kuigi häid näiteid. Kehvematest kogemustest ei tohi end aga lasta häirida, sest eks tülisid tuleb ette ka parimate sõprade vahel.

Kõik Baltimaad loodavad oma julgeolekupoliitikas NATO toele ja hoiavad korralikult riigikaitsekulutuste osakaalu sisemajanduse kogutoodangus (SKT) kahest protsendist kõrgemal. See tähendab ka tihedat omavahelist koostööd, piirikaitsest kuni ühiste hangeteni näiteks keskmaa õhutõrjesüsteemi puhul. Hea on lugeda, et Kariņši sõnul on Läti ja Eesti koostöö julgeolekuküsimustes erakordselt hea.

Julgeolekualaselt peame koostööd tegema loomulikult teistegi NATO partnerite ja esmajoones oma lähimate naabritega, kes maailma asju meile sarnase nurga alt näevad. Ühed on meie põhjanaabrid soomlased, teised aga Balti riikide lõunanaabrid poolakad.

Poolas toimusid pühapäeval valimised, mida kummagi suurema partei juhid esitasid kui riigi tuleviku suhtes iseäranis otsustavaid, maalides oma vastasest üpris deemonliku pildi. Eesti jaoks ei ole siin vahet, kes valimised võidab, Poolaga peame ikka hästi läbi saama.

Väiksemad riigid peavad oma eesmärkide saavutamiseks ühte hoidma. Iseäranis siis, kui neil on ühine ähvardav naaber.