Rando Kruusmaa ⟩ Kas automaks sunnib tõuksiga sõtta minema?

Rando Kruusmaa FOTO: Erakogu Foto: Erakogu

Planeeritav automaks puudutab ka valdkonda, mis on siiani nii arvajate, ajakirjanike kui ka poliitikute katmata. Küsimus on selles, kuidas mõjutab see riigikaitset, kirjutab julgeolekuekspert Rando Kruusmaa.

Kaitsevägi vajab sõja ajal oma tegevuste läbiviimiseks kindel arv erinevaid transpordivahendeid. Olgu selleks kopad pioneeridele, veokid laskemoona transportimises kui ka näiteks maasturid üksuste juhtimisvõimekuse tagamiseks. Rahuajal on kaitseväel sellest kogu vajaminevast arvust vaid osa, mis katab ära rahuaja väljaõppe vajadused ja ehk natuke pealegi. Ülejäänud osa on planeeritud sundkoormata tsiviilmaailmast. Selleks riigi kaitseinvesteeringute keskus vastavalt kaitseväe tellimusele kaardistab iga päev vajaminevat ja vormistab vajalikud dokumendid, et nii kaitsevägi kui ka omanik teab, et see vahend on sundkoormatud ja peab esimese korralduse peale liikuma varem kokkulepitud kohta. See kõik rakendub sõja ajal ja tavapäraselt ei puuduta see kuidagi selle sõiduki igapäevast kasutamist tavapärasteks tegevusteks.

See kõik oli taustaks, et avada automaksuga seotud võimalikku probleemi riigikaitse jaoks. Automaksu üheks õilsaks eesmärgiks peetakse keskkonnakaitset ja soovi suruda inimesi kas just päris jala käima, kuid vähemalt soetama ja kasutama väikeseid ja ökonoomseid sõidukeid. Mida on siis kaitseväel kasutada esimesel sõjapäeval?