Et tegemist on demokraatliku riigi parlamendi liikmega, siis on see mõnevõrra keerulisem, kuid mitte võimatu. Iga nelja aasta tagant saavad ligi 967 000 Eesti Vabariigi kodanikku vallandada kasvõi kõik 101 riigikogu liiget, kui nad seda soovivad.
Seda on oluline meeles pidada ja mitte hakata Kalle Grünthali pärast süüdistama tervet riigikogu. Eriti ebaloogiline oleks hakata vastandama riigikogu ja rahvast, justkui saaks eetiliselt käituv rahvas valida ebaeetiliselt käituva parlamendi. Ei saa, mitte kuidagi ei saa. Riigikogu ei saa olla parem ega halvem kui rahvas, kes teda valib.
Pealegi on see kõik juba olnud. 90 aastat tagasi hakkasid vabadussõjalased eesti rahvale sisendama, et kogu kurja juur on riigikogu ja lehmakauplemisega tegelevad erakonnad. Rahvast ja parlamenti vastandav kampaania oli sedavõrd edukas, et kui 1934. aastal erakondade tegevus peatati ja riigikogu laiali saadeti, siis ei tulnud keegi Eesti demokraatiat kaitsma.
Seda teed pole vaja uuesti käia. Lahendus ei ole ka selles, kui riigikogu liikmete kuluhüvitised kaotada või need peensusteni reglementeerida. Kui me usaldame riigikogu liikmetele mobilisatsiooni väljakuulutamise, presidendi valimise ja riigieelarve kinnitamise, aga kütusekaarti enam mitte, siis on meiega midagi väga valesti.
Kui me usaldame riigikogu liikmetele mobilisatsiooni väljakuulutamise, presidendi valimise ja riigieelarve kinnitamise, aga kütusekaarti enam mitte, siis on meiega midagi väga valesti.
Eraettevõtete lahendus siin ka päris hästi ei sobi. Kui töötaja annab ettevõtte kütusekaardi sõbrale, kes sellega korduvalt oma auto paagi täis tangib, siis ei ole see ainult ebaeetiline tegu, vaid ka kuritegu. Aga kuna summad ei ole suured, siis tavaliselt piirduvad ettevõtted ebaausate töötajate vallandamisega.