HANNES HAAV ⟩ Kas elektrišokirelva riskid on end õigustanud?

Elektrišokirelv ehk taser. Foto on illustratiivne. Foto: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

Kevadel esitas siseministeerium ettepaneku muuta elektrišokirelvade regulatsiooni. Lühidalt – tuua selle kasutamine korrakaitseseaduses pipragaasi ja teleskoopnuiaga samale tasandile. Praegu on see tulirelvaga võrdustatud, mis ei tundu kuidagi loogiline. Paraku on aga nii, et mõistlik ettepanek on jäänud tolmu koguma, kirjutab Hannes  Haav, sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži nooremlektor.

Võtsime politseis elektrišokirelvad kasutusele juba 2018. aastal. Eelnes põhjalik koolitusperiood töötavatele politseinikele ja õpe lisati ka sisekaitseakadeemia õppekavadesse. Sama aasta sügisel kasutasid politseinikud Lõuna-Eestis elektrišokirelva esimest korda.

Kolleegid käitusid täpselt nii, nagu neid on koolitatud – taktikalised põhimõtted, hoiatused, korraldused. Tulemuseks on ohu kõrvaldamine. Vigastada ei saanud korrarikkuja, politseinikud ega kõrvalised isikud. Ja mis lisaks oluline – kogu sündmus oli tõendatud video- ja helisalvestise ning elektrišokirelva kasutamise logiga. Kogu tõendusmaterjal käib elektrišokirelvaga kaasas, on sinna juba integreeritud.