TOOMAS ALATALU ⟩ Araabia-Iisraeli sõjad on jõudnud sõjani Gaza pärast

Ameerika Ühendriikide president Bill Clinton vahendas 13. septembril 1993 Valge Majas Iisraeli peaministri Yitzhak Rabini ja Palestiina Vabastusorganisatsiooni juhi Yasser Arafati ajaluku läinud kohtumist ja käesurumist. Foto: GARY HERSHORN/REUTERS/Scanpix

ÜRO Peaassamblee hääletas 22. novembril 1947 lootusega teha rahvusvahelise kogukonna eestvedamisel ajalugu. Tõsi, üksmeelest oldi kaugel, ent 33 poolt- ja 13 vastuhäälega (10 erapooletut) otsustati, et ajaloolisel Palestiina alal tekib kaks riiki: Iisrael ja Palestiina.

Toonase statistika põhjal moodustasid araablased 67 protsenti piirkonna elanikest, ent juutide riik sai territooriumist 56 protsenti endale. Vast kõige ebaloogilisem oli see, et araablastele eraldatud ala koosnes kahest tükist: Vahemere-äärsest Gaza maakitsusest (mis tollastel kaartidel on tunduvalt suurem kui praegune 365 ruutkilomeetri suurune) ja nn Läänekaldast Palestiina vastasservas.

Iisraeli riik kuulutati välja 14. mail 1948, Palestiina riiki pole nüüdsekski sündinud, ehkki piirkonna pärast on peetud neli sõda Palestiina-väliste riikide osalusel. Lisaks on palestiinlased korraldatud vähemalt kaks pikaajalist protestisõda ehk mitteallumiskampaaniat (intifada’t) ning Iisrael teinud viis sõjakäiku-sisenemist nii Gaza sektorisse kui ka Läänekaldale. Täpselt nädal tagasi algas Gaza sektoris korraldatud terrorirünnakuga see, mida Iisrael peab ametlikult sõjaks sektoris võimul oleva poliitilise ühenduse Hamas vastu.