Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

JÜRI KUUSKEMAA Tallinna sakslaste arvates oli «Reval» täiesti ehe saksa nimi

Copy
Sakslaste arvates tulenes Revali nimi sõnast «Rehfall» (hirvede kukkumine, hirvede langemine). Pildil on Jaan Koorti skulptuuri «Metskits» koopia Toompea nõlva jalamil asuval haljasalal.
Sakslaste arvates tulenes Revali nimi sõnast «Rehfall» (hirvede kukkumine, hirvede langemine). Pildil on Jaan Koorti skulptuuri «Metskits» koopia Toompea nõlva jalamil asuval haljasalal. Foto: Taavi Sepp

Kleio mäletab, kuidas eestikeelsest Rebalast sai Refala või koguni Rafala ja mis oli sellel kõigel pistmist rebaste ja hirvedega, kirjutab kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa.

Põlised eesti kohanimed on teinud läbi mitmeid muudatusi, jõudes millalgi pärgamendile või paberile. Kirjapanijateks olid enamasti rootslased, taanlased, sakslased. Nende keeltes on pehmekõlalisest eesti keelest mugandatu saanud tugevust ja välteid juurde. Näiteks «b» asemel «p» või «v» ehk koguni «f». Nii on lood ka meie muinasmaakonna Rebalaga.

Meie tuntuim keeleteadlane Paul Ariste on uurinud vanimaid ürikuid, milles maakonna ja selle keskuse nimesid on mainitud. Osutub, et mõlema jaoks kasutati sama, Rebalast tuletatud nime. Variandid olid Revele, Revelia, Revalia, Revalis. Iseloomulik on Liivimaa Henriku sissekanne tema ladinakeelses Liivimaa kroonikas – «castrum reveliensis» ehk Revalia kindlus. Oli aasta 1220, mil taanlased olid Rebalas juba kanda kinnitanud ja sõdisid Rakvere-Narva suunal, kusjuures Saksa ordu tegi omakorda retke Põhja-Eestisse.

Tagasi üles