Rohelised paremast koolisüsteemist: alustada tuleb juhtimise korrastamisest

Foto: Arvet Mägi / Virumaa Teataja

Roheliste jaoks on kokkuhoid energiatõhusate koolimajade rajamine elementaarne tee parema koolihariduse suunas, kuid lisaks on tarvis veel palju muidki asju, selgitab Erakonna Eestimaa Rohelised (EER) haridustoimkonna juht Katrin Idla, kommenteerides Raivo Juuraku väljapakutud ideid õpetajate palgatõusuks.

Arukalt ehitatud ja ülalpeetav koolimaja (loe: energiatõhus), kus on kasutatud päikese ja tuule energiat läbi erinevate tehnoloogiate, on roheliste jaoks elementaarne lahendus, millega vähendada õhukütmist ja sellega koos ka kulutusi. On ju lihtne talupojatarkus see, et iga investeering, mis annab rahalise kokkuhoiu jooksvate kulude pealt, on tegelikult tee parema koolihariduse suunas.

Samas pole see kindlasti roheliste hariduspoliitika sisu, vaid head haridust võimaldava majandamise üks olulisi mehhanisme.

Parema kooli (hariduse) jaoks on aga vaja palju muidki asju. On vaja:

- Saavutada ühiskonnas erakondadeülene kokkulepe hariduspoliitika küsimustes vähemalt järgmiseks 20 aastaks. Kokkuleppe saavutamiseks on vaja kokku kutsuda erakondade, koolide juhtkondade ja õpetajaskonna volitatud esindajate kongress.

- Muuta koolikorraldus kuluefektiivseks. Alustada tuleb mitte koolimajade sulgemisest, vaid koolide juhtimise korrastamisest ja ametnike armee vähendamisest. Koondades koolide juhtimise ja koolielu korraldamise suurematesse hariduspiirkondadesse, on võimalik oluliselt vähendada koolikorralduse kulusid ning tõsta samas ka hariduse juhtimise kvaliteeti. Ilmselgelt ei ole võimalik leida 200 ++ omavalitsusse samasugusel heal tasemel haridusametnikke, kes kooliasju korraldaks. Küll aga on see võimalik, kui Eesti koolikorraldus oleks jagatud näiteks nelja-viie hariduspiirkonna vahel.

- Luua õpetajaskonnale õiguslikult selge raamistik, milles on formuleeritud nii õpetaja amet kui ka sellega seotud õigused ja kohustused, paika pandud õpetaja loominguline ning erinevaid arenguid pakkuv karjäärimudel kui palgaastmestik. Meie nimetame seda raamistikku õpetajakutse seaduseks. Õpetajal kui loomingulisel isikul on vaja võimalust oma karjääriteel valida ka hetki, kus ta pühendub näiteks vaid õppevahendite tegemisele, enesetäiendamisele või teiste õpetajate koolitamisele ning see on ühiskonna poolt aktsepteeritud ja tasustatud tegevus.

- Luua õppevahendite valmistamise ja hankimise üldine raamistik, mis garanteeriks koolide varustatuse õppevahenditega ja välistaks olukorra, kus õppematerjalid (õpikud-töövihikud) on kas omavahel mittekokkusobivad või siis puuduvad üldse.

Roheliste jaoks on hariduselus suurimaks väärtuseks loovus ning avatud meel, mida koolikorraldus, ühiskond ja õpetajaskond peab tänasest oluliselt rohkem toetama.

Tööstusrevolutsiooni ajastu, kus kindlatele küsimustele olid alati üheselt õiged vastused, on ammu mööda saanud ja seetõttu on ka tolleaegne koolikorraldus ja õpetamismetoodika tänasesse päeva sobimatu. On vaja olulist kvaliteedihüpet kasvatusteaduste õpetamises Eestis.