JUHTKIRI ⟩ Eesti lekib

Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Peame uuesti hindama kogu oma strateegilise tähtsusega taristu võimalikke riske.
• Balticconnectori toru on soomlaste hinnangul lõhutud tahtlikult ja eriliste oskustega isikute poolt.
• Peaksime rohkem jälgima elutegevust merel ning mõtlema läbi, kuidas lõhkujaid kiiresti tuvastada.

Tõenäosus, et midagi tuleb Marsilt, on üks miljonist – kuid ometi nad tulevad! Nõnda kõlasid laulusõnad rokkooperis «Maailmade sõda», mille Jeff Wayne lõi Herbert George Wellsi samanimelise raamatu põhjal.

Tõenäosus, et Eesti ja Soome vahelise Balticconnectori toru lõhkeb ja tekib gaasimull, mis võib plahvatada, on üks miljonist, kirjutasid toru keskkonnamõju Eesti hindamise aruande autorid 2016. aastal. Terrorismi ja tahtlikku toru lõhkumise võimalust polnud selles üleüldse mainitudki, nagu ka aasta varasemas piiriülese mõjude hindamise aruandes. Kuid ometi on toru katki ja tekkis ka gaasimull, mis õnneks küll pole plahvatanud.

On arusaamatu, miks pidasid Balticconnectori riskide hindajad 2015–16 aastal toru lõhkemise või saboteerimise varianti sama tõenäoliseks nagu marslaste maandumist. Mis on selle õppetund Eesti jaoks? Õppetund seisneb selles, et me peame uuesti hindama kogu oma strateegilise tähtsusega taristu võimalikke riske ja nende maandamist, ning sedagi, kuidas saame hakkama juhul, kui midagi peaks uuesti rivist välja löödama. Õnneks on Eesti juba tõhustamas sellise taristu valvet.

Uurimine on praegu pooleli ning lõhkuja osas täielikku selgust pole, ja vaevalt et torult ka kellegi sõrmejälgi leitakse, kuid soomlased on juba asjaolusid uurinud ning kalduvad olema seda meelt, et tegemist on tahtliku kahjutekitamisega. «Kahjustus on nii suur, et see ei saanud kogemata tekkida,» on öelnud Soome keskkriminaalpolitsei vanemuurija Timo Kilpeläinen.

Tõesti leidub kahjuks inimesi, kes tahtlikult asju lõhuvad. Mõni aeg tagasi lõikas keegi Tartus Annelinnas öösel maha kortermaja juurest kuusepuu. Torule tekitatud kahjustus nõuab Kilpeläineni sõnul selliseid oskuseid ja vahendeid, mida tavainimese käsutuses siiski pole.

Läänemere ümbruse NATO liikmesriigid peavad senisest rohkem panustama jälgimaks, mis siin meie vetes toimub.

Need eriliste oskustega inimesed võivad pigistada kinni Narva elektrijaamade jahutusvee või ühel hetkel ühendada Eesti lahti Venemaa elektrisüsteemist, mille abil sünkroniseeritakse meie elektrivõrgu sagedust. Mõni oluline sidekaabel võib ka katki minna. Ühesõnaga, oluline oleks üle vaadata strateegiliselt tähtsa infrastruktuuri haavatavad kohad ning mõelda läbi varuplaanid. Mõeldes Balticconnectori keskkonnamõju hindamistele, ei ole vähemalt enne Ukraina sõda peetud sabotaaži võimalikuks ning seetõttu võib eeldada, et vastukäigudki pole piisavalt läbi mõeldud.

Iisraeli sündmused on näidanud, et elektrooniline luure on ülioluline. Pärast Soome NATOga liitumist ja Rootsi eeldatavat peatsed liitumist muutub Läänemeri peaaegu NATO sisemereks. Läänemere ümbruse NATO liikmesriigid peavad senisest rohkem panustama jälgimaks, mis siin meie vetes toimub. Tuleb veel oodata Balticconnectori lõhkumise asjaolude uurimise tulemusi, kuid juba praegu võiks mõelda, kuidas saaks Läänemerele rohkem NATO laevu.

Muidugi pole iga gaasitoru või sidekaabli meetri juurde võimalik istutada tuukrit või valvekaatrit. Siiski peaksime senisest rohkem jälgima elutegevust merel ning mõtlema läbi, kuidas lõhkujaid kiiresti tuvastada ning kuidas nad vastutusele võtta. Oleme mereriik ning peame suutma end koos partneritega kehtestada nii maal kui merel.