Tõenäosus, et Eesti ja Soome vahelise Balticconnectori toru lõhkeb ja tekib gaasimull, mis võib plahvatada, on üks miljonist, kirjutasid toru keskkonnamõju Eesti hindamise aruande autorid 2016. aastal. Terrorismi ja tahtlikku toru lõhkumise võimalust polnud selles üleüldse mainitudki, nagu ka aasta varasemas piiriülese mõjude hindamise aruandes. Kuid ometi on toru katki ja tekkis ka gaasimull, mis õnneks küll pole plahvatanud.
On arusaamatu, miks pidasid Balticconnectori riskide hindajad 2015–16 aastal toru lõhkemise või saboteerimise varianti sama tõenäoliseks nagu marslaste maandumist. Mis on selle õppetund Eesti jaoks? Õppetund seisneb selles, et me peame uuesti hindama kogu oma strateegilise tähtsusega taristu võimalikke riske ja nende maandamist, ning sedagi, kuidas saame hakkama juhul, kui midagi peaks uuesti rivist välja löödama. Õnneks on Eesti juba tõhustamas sellise taristu valvet.
Uurimine on praegu pooleli ning lõhkuja osas täielikku selgust pole, ja vaevalt et torult ka kellegi sõrmejälgi leitakse, kuid soomlased on juba asjaolusid uurinud ning kalduvad olema seda meelt, et tegemist on tahtliku kahjutekitamisega. «Kahjustus on nii suur, et see ei saanud kogemata tekkida,» on öelnud Soome keskkriminaalpolitsei vanemuurija Timo Kilpeläinen.
Tõesti leidub kahjuks inimesi, kes tahtlikult asju lõhuvad. Mõni aeg tagasi lõikas keegi Tartus Annelinnas öösel maha kortermaja juurest kuusepuu. Torule tekitatud kahjustus nõuab Kilpeläineni sõnul selliseid oskuseid ja vahendeid, mida tavainimese käsutuses siiski pole.