TRIIN TAMMERT ⟩ Kolm ettepanekut raha kokkuhoiuks Eesti Vabariigis

Võru linna keskväljak. Foto: Arvo Meeks

Hea kodanik ja teadlik valija hoiab end oma riigi käekäiguga kursis. Riigieelarvedebattide ja neist inspireeritud igapäevavestluste mõjul pühendasin ühe õhtu sellele, et Eesti vabariigi rahaasju paremini mõista – ja kohe tuli nii palju häid ideid, kirjutab kirjanik ja kolumnist Triin Katariina Tammert.

Kultuuriministriga olen ma – ja usun, et ka teised kirjanikud – hetkel väga rahul. See on kõva sõna, et seni aastaid naeruväärselt madalad laenutushüvitised kirjanikele (õiguse eest nende raamatuid raamatukogudest tasuta laenutada ja lugeda) tõusid 1,5 miljoni euroni. Raamatuid, tänu millele sünnib omakorda teatrit, kino, muusikat ja kunsti, mis toovad lisaks kogu kohapealsele rõõmule Eestile au, kuulsust ja tulu ka väljaspool riigipiire, kuid mis on sündinud siinsamas me oma riigis, mille põhiseaduse preambulis on kirjas, et Eesti riigi üks olulisi eesmärke on tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine. Muidugi võiksid laenutushüvitised seda arvestades olla tegelikult 10 miljonit eurot aastas või rohkemgi, aga praegu liigume sinnapoole juba päris heas tempos.

Heidy Purga on antud juhul veidi nagu üks vähestest magusatest meetilgakestest tõrvapotis – nurin Eesti poliitikute ja ametnike aadressil kisub vähemalt Eesti kagunurgas kohati juba päris kõrvulukustavaks, enam ei saa pidu ka pidada nende juttudeta. Seda ei leevenda ka sellised pärlid nagu peaministri septembris «Esimeses stuudios» öeldud repliik: «Avaliku sektori siis palgakasv üldiselt seda palgakasvu on vedanud, aga erasektor ei ole sellega kaasa tulnud, just sellepärast, et erasektoril ka ei lähe nii hästi.»