HANNES NAGEL JA MANUELA PIHLAP ⟩ Kopli komando sulgemine näitab, et elanikkonnakaitse väärtustamine on bluff

Suletava Kopli komando mehed (vasakult) Janek Käsper, Konstantin Verišinin, Juri Pärtel, Vitali Järv ja Vassili Abramenko. Foto: Mihkel Maripuu

Otsus sulgeda Kopli komando on lühinägelik nii igapäevase turvalisuse, laiapindse riigikaitse kui elanikkonnakaitse vaatest. Näib, et endiselt ei mõisteta – inimeste kaitsmise põhielement on inimjõud, mitte projektipõhiselt arendatav siiani olematu sireenivõrk, mille realiseerumisel on tõrked või kaheldava väärtusega avalike varjumiskohtade võrgustik, kirjutavad kriisiuuringute keskuse juht Hannes Nagel ja Põhja-Tallinna linnaosa vanem Manuela Pihlap (KE). 

Kopli komando ümber on sulgemissahinad käinud 2013. aastast, plaan on ehk sahtlis või vähemalt kuklas olemas olnud. Millega pole arvestatud, on kardinaalselt muutunud julgeolekuolukord. See muutus tähendab, et riigile pole praegu vahetut ohtu, rõhk on seejuures sõnal «praegu». Me peame ka siseturvalisuses olema valmis rünnakuteks ja sabotaažiks. Millist muutust turvatundes tähendaks Põhja-Tallinnale Kopli komando sulgemine?

Kui alustada praegusest rahuajast, tuleb mõelda eelkõige tulekahjudele, aga Põhja-Tallinna eripära arvestades ka suurtööstusest lähtuvatele õnnetustele. Kopli päästekomando juht on hinnanud, et Põhja-Tallinnas pikeneb abi jõudmise aeg sulgemisotsuse tagajärjel tõenäoliselt kaks korda. Lähtuvalt tule levimise loogikast – tulekahjud hakkavad päästeameti info järgi levima väga kiiresti neljandast minutist – on abi kohalejõudmise aeg kriitilise tähtsusega. Viis minutit või kaksteist minutit abi ootamist on elu ja surma küsimus. Võib ka küsida, kuidas mõjutab komando kinnipanek piirkonnas elavate inimeste ja ettevõtete kindlustusmakseid?