Raivo Juurak: milliseid ettepanekuid võiksid erakonnad õpetajate palgatõusuks välja käia?

Õpetajad nõuavad palgatõusu. Foto: Raigo Pajula

Haridusfoorumi listi eestvedaja ajakirjanik Raivo Juurak käis listis laiemaks arutlemiseks välja ajurünnaku tulemusel leitud mitmeid julgeid ideid, mille abil õpetajate palka tõsta, lähtudes Eesti erakondade toetatavast alusideoloogiast ning püüdes ette kujutada, milliseid lahendusi need parteid võiksid toetada. Ülevaade sai selline.

ROHELISED

1. Päikesepaneelid. Meile listi tulnud ettepanekutest hakkas mulle silma roheliste idee, et koolimajad tuleb saastekvootide eest ära soojustada ja kütte pealt kokkuhoitud raha õpetajatele palgalisaks maksta. Seda ideed võib edasi arendada ja soojustamise juurest edasi ka minna päikesepaneelide juurde.

Näiteks Valgas on lasteaed, mille katusel asuvad päikesepaneelid (vaakumtorud) kütavad kogu lasteaia talvelgi ära ja annavad ka sooja tarbevee. Valgamaa kutseõppekeskuse maja on passiivmaja.

Aga võimalusi on veelgi. Miks osteti Eestile 500 elektriautot, mis kõik kulutavad elektrit ja millele tuleb viie aasta pärast uus akut osta, mis maksab tohutu palju? Auto on asi, mis toob kale suured kulutused. Miks ei ostetud saastekvootide eest näiteks neidsamu Hiina odavaid päikesepaneele Eesti koolimajade jaoks? Need ei vii välja, vaid toovad sisse. Valga lasteaia näide kinnitab, et Eesti kliimas nad õigustavad ennast. Tallinnas on Mustamäel üks elamu, mis kütab oma radiaatoreid ja sooja vett päikesepaneelidega. Neil jääb energiat ülegi, võivad naabermajadelegi müüa.

2. Tuulegeneraatorid. Miks ei ostetud saastekvootide eest väikseid tuulegeneraatoreid, mida saaks üles panna mitu tükki iga maakoolimaja juurde, et need näiteks koolimajas tarbevett soojaks kütaksid? Keerulisema ehitusega generaatoritega saab aga toota ka valgusvõrgule voolu. Nii paneelid kui tuulikud on asjad, mis ei kuluta energiat, vaid toodavad seda juurde. Kas meil on elekter tõesti veel liiga odav, et sellised ideed ei lähe veel valitsusele ega avalikkusele peale? Kui elektri hind kahekordistub, kas siis hakatakse mõtlema?

REFORMIERAKOND - Õpe efektiivsemaks

Kuna Reformierakonna märksõna tundub olevat efektiivsus, siis saab sellest tuletada mõned ideed, mida see erakond tõenäoliselt hariduses toetaks ja mis võimaldaksid ka õpetaja koormust vähendada ja palka tõsta.

1. Uus Tiigrihüpe – õpetaja kulutab tänu suurepärastele internetimaterjalidele tundide ettevalmistuseks vähem aega, annab sama ajaga rohkem tunde ja saab rohkem palka. Näidised olemas Soomes.

a) Abimaterjalid õpetajale, näiteks tunnikonspektid jms internetis ainekava iga teema kohta õpetajale tasuta kasutamiseks, et tunni ettevalmistus võtaks kümme korda vähem aega.

b) Kontrolltööd valmis kujul internetis kõigis ainetes – kontrolltööde automaatne parandamine ja vigade statistika, analüüs, soovitused.

c) Harjutusmaterjalid õpilasele – erineva raskusastmega ja õige/vale tagasisidega interaktiivsed harjutused internetis.

d) Õpikud iseseisvalt õppivale õpilasele, et õpetaja ei peaks selgitama pisiasju. Neid õpikuid saavad kasutada ka lapsevanemad lapsele asja selgitamiseks.

2. Kool kui sihtasutus - kooli ettevõtetest partnerid maksavad õpetajatele palgalisa ja õpetavad kooli kui organisatsiooni tänapäevaselt juhtima. Näidised Eestis olemas.

3. Rändlaborid. Kallite õppevahendite hankimine mitme kooli peale ühiselt ja kasutamine kordamööda. Näidis – riigi palgal füüsikalaboriga koolist kooli rändav õpetaja Eero Uustalu. Tänu Eerole hoiavad koolid osa füüsikatunde kokku, ülejäänud raha läheb õpetajate preemiateks.

4. Pensioniea tõstmine 67. eluaastani nagu Põhjamaades. Selle arvelt saab tõsta õpetaja palka.

SOTSIAALDEMOKRAADID - Põhjamaade mudel

Sotsiaaldemokraatlik ideoloogia eelistab kõiges koostööd, rühmatööd, solidaarsust. Nendest printsiipidest peaks siis välja kasvama ka nende haridusprogramm. Muide, need printsiibid ongi ellu viidud Põhjamaades. Meie sotsiaaldemokraadid peaksid olema kõige aktiivsemad Põhjamaade haridusmudeli propageerijad.

1. Efektiivsem õpe. Õpilased kaasatakse tundide ettevalmistamisse, rühmatööna, esitlusi tehes jne. Rühmana õppimine suurendab õpilaste solidaarsust, harjutab üksteist aitama, kuid muudab samas õppe ka efektiivsemaks - teemad saadaks selgeks väiksema tundide arvuga. Vabanenud tundide arvelt saab tõsta õpetajate palka.

2. Suuremad klassid. Kui õpilased valmistavad tunde suurel määral ise ette, õpetaja juhendamisel muidugi, siis võimaldab see suurendada õpilaste arvu klassis kuni 36 õpilaseni, ilma õpitulemused kannataksid. Suurem klass tõstab õpetaja palka.

Asi on selles, et tugevamad õpilased õpivad iseseisvalt ja aitavad keskmisi. Õpetaja saab keskenduda suuremal määral nõrgemate aitamisele.

Eeskujuks Taani, Holland, kus suurema osa õppematerjalist omandavad õpilased gümnaasiumiosas rühmadena õppides ja iseseisvalt. Ja meiegi eesmärk on ju iseseisev õppija.

Eestis on asjad pööranud kuidagi vastupidi. Kuna IRL tahab teha suuremaid gümnaasiumiklasse, mis on sotsiaaldemokraatlik mõte, siis opositsioonis olevad sotsid (Jaak Allik Postimehes) vaidlevad vastu, et klassid peavad olema just väiksed ja õpe võimalikult individuaalne. Sotside tegelik põhimõte peaks aga olema just kollektiivne õpe.

3. Õppekava kärpimine. Sotsiaaldemokraatidele on kool eelkõige nn sotsiaalkool. Kool on sotside arvates koht, kus noor inimene õpib tegema koostööd, olema solidaarne, kus laps leiab endale positiivsed eetilised ideaalid, kasvab iseseisvaks ja vastutustundlikuks. Selle nimel on sotsiaaldemokraadid valmis vähendama ainekavade mahtu. Aineõpetus on neile eelkõige sotsiaalsete oskuste harjutamiseks. Seega on meil alust sotsiaaldemokraatidelt oodata ja nõuda, et nad nõuaksid ainekavade mahu otsustavat vähendamist. Kui ainemaht väheneb, siis jääb tunde vähemaks ja ühe tunni hind suureneb. Palk kasvab. Eeskujuks Soome, kus põhikoolis on nädalas vähem tunde kui Eesti põhikoolis.

4. Võõrkeele õppe algus lasteaeda. Sotsiaaldemokraadid on olnud alati õppemeetodite uuendajad, õppe lapsesõbralikumaks muutajad. Seega on meil õigus sotsiaaldemokraatidelt nõuda, et nad viiksid võõrkeele õppimise alguse lasteaeda ja algkooli. Leedus on sotsid olnud edukad, seal algab kõigis koolides saksa keele õppimine nüüd 1. klassist. Aga alustada on vaja veelgi varem - lasteaias. Eeskujuks lapsevanemate kulul toimub inglise keele õpe lasteaedades. Samuti eesti keele õpe vene lasteaedades.

Lasteaialaps on keeleõppimise geenius, on mulle üks meie listi liige ütelnud, kes selle asjaga on juba mitu aastat tegelnud. Kui võõrkeele õppimine algab lasteaias, siis saab laps võõrkeele kõnekeele selgeks algkooli lõpuks ja tohutu hulk võõrkeeletunde kaob põhikoolis ja gümnaasiumis ära, sest laps loeb võõrkeelt vabalt. Vabanenud tundide raha läheb õpetajate palga tõstmiseks nii lasteaias kui koolis.

5. Hea algus, Orffi meetod ja teised lapsesõbralikud õppemeetodid - need muudavad õppe efektiivsemaks ja sotsiaaldemokraadid peaks neid meetodeid tulihingeliselt kaitsma.

6. Tugiisikud riskiperedele, et koolis oleks nende perede lastega vähem probleeme ja õpetaja saaks keskenduda rohkem õpetamisele ja rohkem tunde anda ja rohkem palka teenida. Sotsiaaldemokraadid on sotsiaalsed, ja neile on see, mis perekondades toimub, väga tähtis. Seega on meil õigus neilt oodata ja nõuda, et nad seisaksid nagu kalju riskiperede tugiisikute süsteemi väljaarendamise eest.

7. Pearaha põhimõtte kaotamine. Sotsiaaldemokraadid vaatavad hariduse valdkonnas toimuvale konkureerimisele viltu. Kui pearaha kaotatakse ja koole rahastatakse vastavalt õpetajate arvule, siis maakoolide õpetajate palk tõuseb.

IRL - hariduskapital

Kui sotsiaaldemokraatide ideaaliks on Põhjamaade koolisüsteem, siis konservatiividel ilmselt Inglismaa ja Ameerika. Hiljuti kuulsin huvitavat väidet. Kui sotsiaaldemokraadid panevad kõige eest hoolitsema riigi, siis üksikul inimesel kaob vastutus ja hoolimine, sest riik vastutab ja hoolib.

Kui aga riik ei vastuta ega hooli, siis hakkab inimene südant valutama. Ta asutab fonde, hakkab vabatahtlikuks, asutab toetusorganisatsioone. Selles mõttes sobiks hariduskapitali asutamise idee ka IRL-ile.

Ent vaatame nüüd, mida saaks IRL Inglismaalt ja Ameerikast üle võtta.

1. Tipptasemega erakoolid - nende rajamine sinna, kus lapsevanemad seda soovivad - õppemaks läheb õpetajate palgatõusuks. Eeskujuks Rocca al Mare kool. Erakoolid on alati olnud ja jäävad. Erakoolid on ka pedagoogilised laborid, kus tuleb uusi ideid.

2. Kallakuga koolid ja klassid - lapsevanemad maksavad kallakuga kaasnevate lisatundide eest. Õpetajad saavad koormust juurde, kuid ka palk kasvab. Rahvas saab parema haridusega noori.

3. Kool kui sihtasutus - koolil on partneriteks ettevõtjad, kes toetavad kooli rahaliselt ja vajadusel nõustavad kooli ka organisatsiooni juhtimise küsimustes. Haridus pole ainult koolide, vaid kogu rahva asi.

4. Täiendavad individuaaltunnid andekate ja mahajäänud õpilastele nende lapsevanemate kulul. Õpetaja koormus suureneb, kuid kasvab ka palk. Pealegi on individuaaltundi kergem anda. Noored saavad parema hariduse.

5. Vähem noori ülikooli - kui ülikool on ainult võimekatele, siis pääseb ülikooli vähem noori ja riigil kulub ülikooli käigushoidmiseks vähem raha. Vabanenud raha läheb õpetajate ja õppejõudude palkade tõstmiseks. Lõpeb raha kulutamine võimetute koolitamisele.

6. Tasuline kõrgharidus - väikene õppemaks kõikidele üliõpilastele, nagu näiteks Saksamaal või kõrgem õppemaks nagu Ameerikas. (Õppemaksust vabastatakse ainult vaestest peredest päris üliõpilased.)

Eestis on läinud see asi pisut viltu. Soovides ära haarata sotsiaaldemokraatide valijaid, lubas IRL hoopis ise tasuta kõrgharidust, mida peaks tegelikult lubama SDE. Arvan, et IRL oleks ka ilma selle lubaduseta oma hääled kokku saanud, sest tema valijaskond on väga truu.

Nüüd on segadust rohkem kui rubla eest - sotsiaaldemokraadid peaks nagu olema nüüd tasuta kõrghariduse vastu! Sest opositsioon peab olema vastu!

7. Vähem noori gümnaasiumisse - kui rohkem noori läheb kohe pärast põhikooli kutsekooli, jääb gümnaasiumis õpilasi vähemaks ja riigil kulub gümnaasiumile märkimisväärselt vähem raha, sest suured massid õpivad kolm aastat vähem. Kokkuhoitud raha läheb õpetajate palga tõstmiseks. Streigiloosung: «Õpetajad - olge noorte varajase kutsekooli suunamise poolt! Mida varem suunduvad noored tööle, seda kõrgem on õpetajate palk!»

8. Vähem koolimaju - küttekulude kokkuhoiu pealt saab tõsta õpetajate palka.

9. Alternatiivteenistus - kuna konservatiivsed erakonnad on rahvuslik-patriootilised, siis sobib asja juurde ka sõdurpoiste kaasamine kooliellu. Alternatiivteenistuse üks variant võiks olla näiteks töö abiõpetajana koolis. See võimaldab õpetajal – kahekesi - rohkem tunde anda ja palka tõsta.

10. Vabatahtlikud. IRL-i juurde käib ka patriotism. Tegutsemine tasu saamata. Töötute, lapsevanemate ja teiste vabatahtlike kaasamine abiõpetajateks oleks siin üks variant. Eestis on selle kohta üks näide olemas. Õpetajal palk küll ei tõuse, kuid kergem on töötada. Asi seegi.

RAHVALIIT - kohaliku elu elavdamine

Pakun välja mõned punktid, mis jäid meelde möödunud aastastelt riigikogu valimistelt.

1. Maamaks. Korraldada nii, et maamaks oleks maal märkimisväärselt väiksem kui linnas või puuduks maal üldse. See soodustaks ettevõtete rajamist maale. Ettevõtted maksaksid omavalitsustele maksu ja sellest saaks tõsta õpetajate palka.

2. Riigiettevõtted. Riigiettevõtete, näiteks sinelitööstuse jms kolimine maapiirkondadesse, et maapiirkondade omavalitsuste kassasse laekuks rohkem maksuraha. Nii saab vald maksta õpetajatele palgalisa. Eeskujuks haridusministeeriumi kolimine Tartusse ja Tartu maksabki õpetajatele paar protsenti juurde (mis ei tulene ilmselt otseselt ministeeriumi paiknemisest Tartus).

3. Kohalik kütus. Koolimajade kütmine kohalike küttematerjalidega (küttepuud, -turvas, energiavõsa jms). Kütmine on odavam ja vabanenud raha läheb õpetajate palgaks. lisaks annab kohalike küttematerjalide kasutamine kohalikele inimestele tööd ja täidab omalt poolt kohaliku omavalitsuse kassat maksurahaga.

4. Odav toit. Koolide varustamine kohalike odavate toiduainetega, mille hinda ei aja üles ei vahendajatasud ega transpordikulud. Kokkuhoitud raha läheb õpetajate palgatõusuks.

5. Maksutulubaas. Kohalike omavalitsuste maksutulubaasi suurendamine, et oleks rohkem vahendeid koolide toetamiseks.

6. Suvetööd. Õpetajad töötavad koos lastega suvel põldudel, laudas, metsas, väikeettevõttes - nt õpilasmaleva rühmadena. Õpetaja saab põllu omanikult palka.

7. Hariduskapital. See oleks ühtlasi koht, kuhu kogutakse annetusi nii linnast (põhiliselt linnast) kui ka maalt, Eestist ja kogu maailmast. Hariduskapitalist saadav raha läheb õpetajate poolt algatatud projektide, uuenduste, õppevahendite valmistamise ja muude lisatööde eest tasumiseks näiteks.

KESKERAKOND – tööpartei

Keskerakonda tunneme eelkõige selle järgi, et ta tahab anda kõike tasuta. Tasuta kõrgharidus, tasuta transport kooli, tasuta õpikud, tasuta reis Pariisi Louvre’i muuseumisse. Õpetajate kohustuslik tasuta täienduskoolitus. Tasuta koolitoit gümnaasiumis. Siinkohal meenub Kreeka, kus isegi üliõpilased saavad tasuta koolitoitu. Ja õpetajale tundidest vaba palgaline semester. jne.

Kust peab nendeks tasuta ettevõtmisteks raha tulema? Sisemisi reserve ei näi see erakond, erinevalt Aaviksoost, eriti otsivat. Raha loodetakse saada riigieelarvest. Näiteks kaitsekulude kärpimise tulemusena. Kui niimoodi ei saa, siis astmelise tulumaksuna. Või siis spetsiaalse õpetajatel kõrgema palga maksmiseks kehtestatud maksuna, mis tähendaks näiteks poole protsendi käibemaksule otsa panemist. Ostumaksuga Keskerakond on juba katsetanud ja edukalt.

Niisiis pole Keskerakond, nagu tundub, otseselt sisemisi reserve otsinud, samas on sel erakonnal mõningaid visioone, mis siiski annaks ilmselt ka mingisugust kokkuhoidu, kui need ellu viidaks.

Mulle on jätnud Keskerakond mingil määral n-ö tööpartei mulje. Päris palju räägivad selle erakonna inimesed noorte tööturule saatmisest. Ent mis missugused kokkuhoiuvõimalused on Keskerakonna puhul silma hakanud?

1. Eelkutseõpe – Noored õpivad juba keskkooli aja ka mingit kutset. Kui nad selle õpituga tööd leiavad, siis pole neil enam kutsekooli vaja minna ja oleks nende kutsekoolitamise raha kokkuhoitud.

2. Üldhariduseta kutseõpe - Kellel on jäänud põhikool pooleli, see võib ikkagi kutsekoolis õppida. Nii lõpeb raha raiskamine ülekasvanud volaskite põhikoolis kinnihoidmisele. Vabanenud raha läheb õpetajate palgatõusuks.

3. Tööturu vajadused – õpetada kutsekoolis ainult neid ameteid, mida Eesti tööturul on tõesti vaja. Tööjõu ümberõpet on vähem ja vabaneb raha õpetajate palga tõstmiseks.

4. 50% kutsekooli – Kui pooled põhikoolilõpetajad lähevad kutsekooli, siis pole vaja raisata raha neile keskhariduse andmisele. Vabaks jäänud raha läheb õpetajate palgatõusuks. Mida madalama hariduse inimesed saavad, seda kõrgemaks tõuseb õpetaja palk.

5. Diferentseeritud õpe – kõva peaga noor võib õppida gümnaasiumis ja miks mitte ka ülikoolis ainult mõnd üksikut, oma ametile vajalikku õppeainet. Jälle õpib õpilane vähem, tema koolitamiseks kulub vähem raha ja õpetajate palk kasvab.

6. Eelklass – lapsed läbivad enne kooli kooliküpsuse koolituse, mis aitab vältida raha raiskamist ühe lapse mitu aastat ühes klassis õpetamisele ja talle abiõpetajate palkamisele.

7. Rahvuslik suletus. Keskerakond on rahvuslikult suletud erakond, mis on olnud Euroopa Liiduga liitumise vastu ja ka Kreeka abistamise vastu ja ESM-i vastu jne. Mida vähem Euroopa Liidu maid toetame, seda rohkem raha jääb õpetajate palkade tõstmiseks.

8. Välismaale õppima. Samas on keskerakondlased pragmaatikutena propageerinud noorte välismaale õppima minekut. Näiteks Põhjamaades saab mõnelgi juhul eesti noor tasuta hariduse ja ka tasuta kõrghariduse. Täna veel. Noor inimene saab sealt tasuta hariduse, kusjuures Eesti riik pole ka midagi maksnud.

9. Palkade avalikustamine. Siis häbenevad mõned ametkonnad oma kõrgeid palkasid, võtavad need madalamaks ja vabanenud raha saab suunata õpetajate palkade tõstmiseks.