Juhtkiri ⟩ Eesti peab toetama Iisraeli

Päeva karikatuur, 9. oktoober. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Terrorirünnaku siht on ilmselt rahvusvaheline tähelepanu.
• Kriis on ka Moskvale meelepärane.

Iisraelis toimunud suure terrorirünnaku taga paistavad Iraani ja Süüria, aga võib-olla ka Venemaa kõrvad.

Laupäeva varahommikul tabas Iisraeli tuhandete rakettide rünnak riigi lõunaosast Gaza sektorist. Osa rakette jõudis välja isegi Tel Avivi ja Jeruusalemma. Seejärel ründasid riiki relvastatud palestiinlased maalt ja merelt ning purilennukitega ka õhust.

Palestiinlased tungisid Lõuna-Iisraeli asulatesse ja hõivasid sõjaväeobjekte. Nad tapsid sadu inimesi, võtsid teadmata arvu tsiviilisikuid ja sõdureid pantvangi ning viisid vähemalt osa neist Gaza sektorisse.

Palestiinlaste võimu all olevad piirkonnad on alates 2007. aastast jagunenud kaheks. Jordani jõe läänekaldal on võimul omal ajal Yāsir 'Arafāti juhitud Palestiina Vabastusorganisatsiooni järglaste läbinisti korrumpeerunud omavalitsus. Sellest eraldi asuva Gaza sektori eesotsas on aga islamifundamentalistlik rühmitus Hamas, kes ongi laupäevase rünnaku taga.

Hamas pole suuteline Iisraeliga pikemat sõda pidama. Ilmselt on siht saavutada jõhkra terrorirünnakuga võimalikult suur rahvusvaheline tähelepanu, mida näitab ka sellega kaasnenud meediaoperatsioon. Pantvangide võtmise üks eesmärke võib olla Iisraeli vasturünnaku keerulisemaks muutmine, aga ehk ka püüd vabastada Iisraeli vanglates olevaid kaasvõitlejaid.

Ilmselt on Hamasi siht saavutada jõhkra terrorirünnakuga võimalikult suur rahvusvaheline tähelepanu, mida näitab ka sellega kaasnenud meediaoperatsioon.

Tõenäoline eesmärk on segada ka Iisraeli ja Saudi Araabia kõnelusi suhete normaliseerimiseks. Enamik araabia maade juhte eelistaks mitte mingit tegemist teha ei Jordani jõe läänekalda teovõimetu omavalitsuse ega ka Gaza sektori islamiäärmuslastega. Kuid lihtsatele araablastele on palestiinlased kangelased, mistõttu ei saa ka riigijuhid neid eirata.

Venemaale tulevad sündmused tõenäoliselt vähemalt esialgu kasuks: tähelepanu kaldub Ukrainalt kõrvale, ehk tõuseb nafta hind, aga igal juhul suureneb maailmas segadus ja see on ikka Moskvale meele järele. Kriis võib ka aidata Venemaad tagasi diplomaatilisse läbikäimisse, kui algavad kõnelused selle lahendamiseks.

Kas Venemaa on ise sündmustesse segatud, ei oska praegu öelda. Üsna kindel võib olla aga selles, et asjasse on segatud Moskva parimad sõbrad Lähis-Idas, Iraan ja Süüria. Hamas pidi ju oma relvad kuskilt saama.

Vastus on ilmselt karm ja kardetavasti paljude tsiviilohvritega: Gaza sektoris, Muhu saarest veidi suuremal alal elab kaks miljonit inimest, kellel pole eriti kuhugi minna. Sellele on raske ka midagi ette heita, arvestades Hamasi rünnaku jõhkrust.

Iisraeli, mida ähvardas sügav sisepoliitiline lõhe, on tabanud suur vapustus. Kallaletungi ulatus kustutas lootuse, et riik on suutnud palestiinlased oma aladele suruda, kui mõni üksik raketi- või enesetapurünnak välja arvata. Suur küsimus ongi, kuidas Iisraeli luure ja kaitsejõud magasid nii tõsise rünnaku maha. Praegu käivad läbirääkimised rahvusliku ühtsuse valitsuse moodustamiseks. Küllap tuleb riik siit pärast esimest šokki välja tugevamana.

Eesti huvides on lääne vankumatu tugi Iisraelile, et terroriste tabaks vääriline vastulöök ja rahu saaks taastatud.