JUHTKIRI ⟩ Agarad paragrahvipuurijad

Päeva karikatuur. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Justiitsministeerium nõustus direktiiviga, mis muudaks põhjalikult Eesti õigus- ja ärikeskkonda.
• Ministeerium pole korrektselt teinud isegi muudatuste põhiseaduspärasuse analüüsi.
• Valitsus peaks senisest enam ohjeldama ametnike üliagarust.

Nõukogude okupatsiooni kohta käib ütlus, et eestlased viisid nõukogude lollusi ellu preisi põhjalikkusega. Rumalaid aktiviste on kahjuks igal ajastul. Tänapäevalgi on paraku piisavalt neid, kes võtavad täiesti kriitikavabalt vastu kõik, mis Euroopa Liidu ühise õigusena tuleb, ja keeravad sellele rõõmuga veel vintigi peale.

Euroopa Liidu ühist õigust antakse meile põhiliselt kahe instrumendi abil: määruste ja direktiividega. Määrused on vastuvaidlematuks kohaldamiseks, direktiivide puhul võivad liikmesriigid ise otsustada, kuidas nad neid riigisiseselt rakendavad – sest iga riigi (õigussüsteemi) kujunemislugu on erinev ja konkreetne kohalik olukord võib olla erinev. Seda kahetsusväärsem on nende üliagarate ametnike tegevus, kes usinasti võtavad kõik etteantu täitmiseks, Eesti oludele mõtlemata, ning pärast veel süüdistavad takkaotsa Euroopa Liitu, kui tulemus on nigel.

Meenutame, et maikuus võttis sõna riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa-Ly Pakosta, kes kritiseeris ministeeriume ülientusiastliku Euroopa Liidu õiguse ülevõtmise eest.

Aga nüüd teevad nad seda jälle. Justiitsministeerium on vastuväiteid esitamata nõustunud direktiiviga, mis sellisel kujul jõustudes muudaks põhjalikult Eesti õigus- ja ärikeskkonda. Jutt käib haldustrahvide kehtestamisest, mis võimaldaks konkurentsiseaduse rikkujaid trahvida kuni 10 protsendi ulatuses nende käibest. Ometi on nii õigusteadlased, advokatuur kui õiguskantsler viidanud võimalusele, et direktiivi on võimalik edukalt üle võtta väärteomenetluste raames.

Justiitsministeerium pole eelnõu koostamisel korrektselt teinud isegi muudatuste põhiseaduspärasuse analüüsi.

Mis häda on siis meie justiitsministeeriumit tabanud, et tahetakse taas pookida Eesti õigussüsteemi võõrast ja paljude ekspertide arvates sobimatut haldustrahvide süsteemi? Meenutame, et mõnevõrra samasugust süsteemi tahtis justiitsministeerium kohaldada ajakirjandusele enam kui kümme aastat tagasi, mille vastu väljaanded protestisid valgete esikülgede avaldamisega. Olukorra muudab veidramaks, et andmekaitse- ja finantsvaldkonnas on analoogiline ELi direktiivi ülevõtmise debatt äsja juba peetud ja 2023. aasta alguses otsustatud direktiivid sobitada väärteomenetluse raamidesse.

Üks põhjus on seotud justiitsministeeriumi ametnikega, teine aga koalitsiooniläbirääkimistega, kus teema tõstatati. Koalitsioonileppesse sai lahendus kirja siiski uduselt, kuna läbirääkijad jäid eri arvamusele.

Nüüd aga oleme olukorras, kus justiitsministeerium pole eelnõu koostamisel korrektselt teinud isegi muudatuste põhiseaduspärasuse analüüsi ning näiteks nii õiguskantsleri Ülle Madise kui endise õiguskantsleri Allar Jõksi hinnangul on lisaks ohus sõnumisaladus. Uurijad-ametnikud võivad avada mistahes sõnumeid. Teiseks, haldustrahvimenetlus sisuliselt kaotaks väidetavate rikkumiste eest trahvimisel süütuse presumptsiooni ja põhiseadusliku õiguse enda vastu mitte tunnistada.

Need sammud nõrgestaksid Eesti õigusriiki. Soovime, et valitsus ohjeldaks ametnike üliagarust. Meenub kunagine Artur Rinne hitt, kus «sõna võttis makaronipuurija». Makaroniaukude puurimise probleem on tööstuses õnneks juba mõistlikult lahendatud.