Jüri Kuuskemaa ⟩ Kolõvani viljatu tagaotsimine: kuidas üks täht muutis kõik

Al-Idrisi maailmakaart (1154), 1358. aasta koopia Kairo raamatukogus. Foto: Roland And Sabrina Michaud/Akg

Kleio mäletab, et alates aastast 1223 nimetati vene ürikutes Tallinna eelkäijat Kolõvaniks ja see komme jäi sajanditeks, kirjutab kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa.

Veel Rootsi aja lõpul, mil Vene trooni pärijad Sofia, Joann ja Peeter annetasid siinsele vene kirikule uue ikonostaasi ehk altariseina, kirjutati selle raamistusele juurde «Kolõvanis». Alles pärast üleminekut Venemaa alla hakati siit Peetrile saatma ka venekeelseid ettekandeid, märgistatuna, et need saadeti Revelist.

Meist ida poole oli Kolõvani-nimelisi asumeid üsna hulgi. Veel XVIII sajandi lõpul koostatud Venemaa kaardil oli neid viis. Meie päevini on sama nime säilitanud vaid kaks. Üks asub Põhja-Altais, teine Uurali mägedes. Viimases tegutseb ammuilma mainekas Kolõvani kivitöötlemise vabrik.