Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Mark Galeotti Tee Krimmi on raske. Ukraina seisab dilemma ees, kui ta sinna jõuab (11)

Kertši väina sild, mille hävitamine tähendaks venelastele Krimmis suuri probleeme.
Kertši väina sild, mille hävitamine tähendaks venelastele Krimmis suuri probleeme. Foto: IMAGO / Konstantin Mihalchevskiy / IMAGO / SNA

Kiievil on olemas lahinguplaan, kuidas poolsaar tagasi vallutada, kuid kulisside taga kardetakse tõsiselt, mis hakkab juhtuma pärast seda, kirjutab ajaloolane ja Venemaa ekspert Mark Galeotti.

Eelmisel nädalal andis Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi üks peamisi nõuandjaid Mõhhailo Podoljak mõista, et Ukraina rünnakud Krimmi vastu ainult intensiivistuvad, sest tema arvates on see sõja võitmisel ülioluline. Ta ennustas, et kui Krimm langeb, siis «satuvad rindel olevad Vene väed paanikasse ja Moskva poliitiline retoorika muutub täielikult». Kui sõjajutt kõrvale jätta, siis on vähem selge, kuidas saaks poolsaart vabastada ja kas see oleks üldse mõistlik.

Kui vastupealetung algas, olid Ukraina riigiametnikud Zelenskõist alates enesekindlad, et Krimm vallutatakse sellel aastal tagasi. Hoolimata Podoljaki hiljutisest avaldusest ja sõjaväeluure juhi Kõrõlo Budanovi eelmisel kuul antud kinnitustest, et «poolsaare vabastamine ei ole samuti enam kaugel», on nad sellest ajast saadik muutunud ettevaatlikumaks. Üks Ukraina siseministeeriumi ametnik ütles mulle hiljuti: «Krimmist võib saada meie oma Põhja-Iirimaa.»

Tagasi üles