Mart Kuldkepp ⟩ Demokraatiad ja pikk sõda

Mart Kuldkepp, Skandinaavia ajaloo ja poliitika kaasprofessor, University College London FOTO: Erakogu Foto: Erakogu

Peamiselt on Venemaa jäänud lootma läänemaailma poliitilisele nõrkusele, kuid liberaalsed demokraatiad võivad olla arvatust vastupidavamad, kirjutab kolumnist Mart Kuldkepp.

Täiemahulise sõja kolmas talv pole enam kuigi kaugel ning praeguseks leidub vaevalt veel mõni ukrainlane, kelle pereringis või tutvusringkonna seas poleks kedagi sõjas langenut. Vastupealetung edeneb, kuid visalt. Ukraina valitsus on pärast aastatepikkust ootamist asunud lõpuks ka naissoost sõjaväelastele välivorme hankima. Sõda on saanud osaks kõigi ukrainlaste igapäevasest elust, olgu nad sõjaväelased või tsiviilisikud.

Venemaa näol on tegemist musta kastiga, mille sisse on raske näha, kuid tundub väga ebatõenäoline, et Putin oleks kuidagi muutnud oma eesmärki võimalikult suurt osa Ukrainast Venemaale allutada. Ainuke viis selle saavutamiseks on püüda Ukrainat ja tema lääne liitlasi välja kurnata ning seeläbi Vene pool lõpuks mingisuguse võiduni välja vedada, olgugi et esialgsed lootused seejuures lõpuni täitmata jäävad. Teisisõnu peaks tekkima midagi Talvesõja lõpetanud olukorra laadset, kus Ukraina surutakse tahes-tahtmata läbirääkimiste laua taha ja sunnitakse territoriaalsetele järeleandmistele, mille konkreetne ulatus sõltub juba sõjalisest olukorrast.