JUHTKIRI ⟩ Eesti peab olema suuteline ära kasutama kogu euroraha Ida-Virumaal

Päeva karikatuur. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Euroraha kasutamata jätmine Ida-Virumaal oleks suur viga.
• Välisinvestoritel võib tekkida küsimusi Eesti sisemise olukorra kohta.
• Investeeringud aga eeldavad stabiilsust ning selget õigus- ja ettevõtluskeskkonda.

Valitsus peab tegema endast kõik oleneva, et Ida-Virumaal saaks ära kasutada kogu euroraha, mis on läinud rohepöördele ülemineku kompenseerimiseks.

2021. aastal võttis Euroopa Liit vastu otsuse luua Õiglase Ülemineku Fond, millega toetatakse ELi eri piirkondi kliimaneutraalsuse saavutamiseks 2050. aastal. EL eraldas Eestile 340 miljonit eurot, mis läks kõik Ida-Virumaale. Sellest omakorda 153 miljonit eurot pidi kohale meelitama suured tööstusinvesteeringud.

Tänane Postimees kirjutab aga, et tööstusinvesteeringuid ei ole oodatud mahus saabunud, kuid projektid tuleb lõpetada selle aasta lõpuks. On tõsine oht, et kasutamata jääb 70–90 miljonit eurot, sest bürokraatia ei suuda projekte piisava kiirusega hallata.

On ütlematagi selge, et Eestis toob rohepööre suurimad muutused kaasa just Ida-Virumaal. Andis ju fossiilsete kütuste kaevandamine ja nende töötlemine tööd suurele osale maakonna elanikest.

Sestap polnud juhus, et Eesti valitsus otsusta suunata kogu Õiglase Ülemineku Fondi raha Ida-Virumaale – rohepöördest tingitud muutused võivad tähendada sotsiaalset plahvatust. Seni on see plahvatus jäänud olemata, kuid rohepööre tähendab nii suuri muutusi, nagu see maakond varem pole kogenud.

Ükskõik mida arvame deklaratiivsest rohepöördest, oleks rumal jätta kasutamata euroraha, millega saab rajada Ida-Virumaal keskkonnasõbralikuma tööstuse. Kuid selleks peab meil olema ka läbimõeldud plaan.

Ükskõik mida arvame deklaratiivsest rohepöördest, oleks rumal jätta kasutamata euroraha, millega saab rajada Ida-Virumaal keskkonnasõbralikuma tööstuse.

On ebaõiglane süüdistada kõiges Eesti valitsust. Eesti ei alustanud sõda Ukrainas, mille tagajärjel tõusid hinnad kogu Euroopas ja 2021. aastal välja kuulutatud Õiglase Ülemineku Fondi ja rohepöörde olukord tervikuna keerulisemaks muutus. Venemaa vahetu lähedus ja näiteks droonirünnakud Pihkvale annavad potentsiaalsetele välisinvestoritele signaali võimalikust ebastabiilsusest. Väga raske on neid vastupidises veenda.

Kuid potentsiaalsetel välisinvestoritel võib tekkida küsimusi ka Eesti sisemise olukorra kohta, mis sõltub pigem valitsuse otsustest. Seda mitte ainult praegust valitsust silmas pidades – Ida-Virumaa tähendab probleeme, mida pole suudetud lahendada terve taasiseseisvusaja jooksul.

Nii võib potentsiaalne välisinvestor murda pead küsimuse üle, kuidas on ikkagi võimalik, et Ukraina täiemahulise sõja ajal saavad Ida-Virumaal palju hääli riigikogu kandidaadid, kes on selgelt putinistlikel seisukohtadel.

Investeeringud eeldavad ennustatavat stabiilsust ning selget õigus- ja ettevõtluskeskkonda. Kui vaadata nii riigi kui ka kohalikule tasandile, tekivad ses plaanis suured küsimused. Postimees on varem juhtkirjas kirjutanud, et ettevõtjatel on väga keeruline teha plaane, kui valitsus muudab majanduslikke otsuseid pea üle päeva. Sama kehtib ka investorite puhul.

Ka kohalik tasand tähendab keerukusi. Kui te olete investor või ettevõtja, kas tahaksite ajada asju näiteks Narva linnavõimudega? Eurorahast ilmajäämises süüdistaksid Narva linnavõimud ilmselt valitsust, aga probleem saab alguse neist endist. Ometi kuulub ka Narva Euroopa Liitu ning on saanud sealt palju raha.