Kui keegi ütleb, et on Viljandist, Raplast, Saaremaalt või muust väiksemast kohast, siis tunnen südames kadedust – nendel inimestel on võrreldes Tallinna või Ida-Virumaaga õnn elada palju tõelisemat ja ehedamat Eesti elu.
Arvan siiralt, et väljaspool Tallinna ja ka Ida-Virumaad elavad inimesed on eestlastena õnnelikumad, elutervemad, rahulolevamad, vahel sellest ise aru saamata. Samas kui mõelda näiteks hiljutistele Keskerakonna juhtkonna valimistele või poliitilise ühenduse KOOS kevadisele tähelennule, osaliselt ka reaktsioonidele eestikeelsele õppele ülemineku peale või peaministri abikaasa skandaalile, jääb selle taustal Eesti ühiskonnas silma üks teistmoodi regionaalne lõhe, millest eriti ei räägita.