ENNE JA NÜÜD ⟩ Merelahtedest said lõukad, lõugastest sood

Vaade Kihelkonnale Abaja lahelt 1930. aastatel. SM F 3761: 1918 F Tundmatu autori foto, Foto: -

Jääajal kattis praegust Eesti ala kuni paari kilomeetri paksune jääkilp. Kui jää sulas, hakkas maakoor jääaja traumast toibudes taas kõrgemale tõusma.

Maakerge on olnud tänini suurim Eesti looderannikul – üle kolme millimeetri aastas. Kliima muutudes hakkab merevee tase tõusma ja meri hakkab maale kaotatud alasid tagasi nõudma.

Eesti sopilisest rannikust on maakoore tõusu ja rannajoone muutumise käigus tekkinud suur hulk jäänukveekogusid. Nimetusi on neil rahva seas palju: meri (Sauemeri), laht (Linnulaht), abajas, laguun, lõugas, lais, rannajärv, rannikujärv, loik, auk, silm, sonn, luht, tarn, lõpp, viik jne.