Jüri Kuuskemaa ⟩ Venelased põrkusid Tallinnas Raudväravaga, aga kus see oli?

28.09.2023. Kunagise Brookusmäe all: tänapäeval ristuvad seal Olevimäe, Sulevimäe ja Vene tänavad. Postimees FOTO: Eero Vabamägi Foto: Eero Vabamägi

Tallinna arhivaar Paul Johansen tõi esmakordselt trükisõnas käibele meie kandis asunud Raudvärava nime. Ta leidis vanemast Novgorodi kroonikast lühikese viite novgorodlaste aastal 1032 korraldatud sõjaretkele. Selles mainiti, «sossoolide maale Raudvärava juurde korraldatud retke, millest vähesed eluga tagasi pöördusid», kirjutab kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa.

Johansen ei täpsustanud, millist osa «tšuudide maast» tuleb Sossooliana tunnistada. See kõlab küll üsna Osilia sarnasena, kuid võis käia ka randlaste kohta. Aga Raudväravaks oletas Johansen kitsukest väina Aegna saare ja mandri vahel. Sealt kulges juba viikingite ajal rohkesti kasutatud laevatee, mis tõi vahel kohale ka vaenuvägesid. Võib-olla oli see millalgi suletud samasuguse palktõkkega, nagu saar Rootsi kuningalossiga Stockholmis – raudkettidega ühendatud ujuvad palgid, millest turritasid välja teravad raudkonksud.

On põhjust kahelda, kas nii varasel ajal Tallinna eelkäijaks olnud ala kaitseks oleks nii kaugele servale olulisi tõkkeid ehitatud. Ajaloolased on küll üsna ühel meelel, et millalgi XI sajandi esimesel poolel sai Rebala keskuseks praegune Toompea koos selle jalamil asunud kauplemiskoha ja sadamaga.