Tallinna arhivaar Paul Johansen tõi esmakordselt trükisõnas käibele meie kandis asunud Raudvärava nime. Ta leidis vanemast Novgorodi kroonikast lühikese viite novgorodlaste aastal 1032 korraldatud sõjaretkele. Selles mainiti, «sossoolide maale Raudvärava juurde korraldatud retke, millest vähesed eluga tagasi pöördusid», kirjutab kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa.
Johansen ei täpsustanud, millist osa «tšuudide maast» tuleb Sossooliana tunnistada. See kõlab küll üsna Osilia sarnasena, kuid võis käia ka randlaste kohta. Aga Raudväravaks oletas Johansen kitsukest väina Aegna saare ja mandri vahel. Sealt kulges juba viikingite ajal rohkesti kasutatud laevatee, mis tõi vahel kohale ka vaenuvägesid. Võib-olla oli see millalgi suletud samasuguse palktõkkega, nagu saar Rootsi kuningalossiga Stockholmis – raudkettidega ühendatud ujuvad palgid, millest turritasid välja teravad raudkonksud.
