AJALUGU ⟩ Seewaldi teekond Monte Negrosse on algamas

Seewaldi naiste ravila 1936. aasta fotol. Foto: Rahvusarhiiv

Eestlastele sai 20. sajandi algusest alates suupäraseks saata neid, kelle mõistuses kaheldi, seevaldisse. Aadressil Paldiski mnt 52 asus alates 1903. aastast raviasutus, mida varem nimetati vaimuhaiglaks, hiljem psühhiaatriakliinikuks, kuid rahvas kutsus seda veelgi mitmel erineval moel.

Eestikeelne kohanimi jõudis tallinlaste teadvusse alles paarkümmend aasta tagasi, kui avati Merimetsa Selver. Peatselt tuleb aga hakata psühhiaatriapatsiente ravima Mustamäe männimetsa serval, kus asub Põhja-Eesti regionaalhaigla meditsiinilinnak.

Seewaldi haiglakompleks asub arst Samuel Reinhold Winkleri (1764–1839) rajatud Seewaldi (saksa keeles Seewald – «merimets») suvemõisa ja sellega piirnenud metsa alal. 1898. aastal kinkis paruness Marie Louise Girard de Soucanton kinnistu Eestimaa Kubermangu Vaimuhaigete Hooldamise Seltsile. Esialgu kohaldati haigla jaoks suvemõisa puithooned. Aastatel 1901–1903 Axel von Howeni (1845–1911) koostatud planeeringuga pandi paika kogu haiglakompleksi struktuur ja ehitati juurde neli paekivihoonet; meeste ja naiste ravila, majandushoone ja masinahoone. Sajandi jooksul on aga lisandunud veel palju hooneid.