IVO PILVING ⟩ Raielubade robot peab veel kodaniku- ja loodusõpetuse tunde võtma

Riigikohtu halduskolleegiumi esimees Ivo Pilving. Foto: Remo Tõnismäe

Rohevõrgustiku tuumalal võib algoritm ilma inimese sekkumiseta raieloa anda vaid juhul, kui kohalik omavalitsus on üldplaneeringus kehtestanud metsa majandamiseks piisavad tingimused. Enne kinnitamist tuleb metsateatis teha avalikuks. Kohalikul kogukonnal ja keskkonnaühendustel peab olema võimalus esitada vastuväiteid. Keskkonnaameti praktika vajab muutmist, kuid see ei tohi tuua kaasa metsaomanike õiguste tarbetut kitsendamist, kirjutab riigikohtu halduskolleegiumi esimees Ivo Pilving.

Riigikohus otsustas neljapäeval rahuldada kohaliku keskkonnaühenduse MTÜ Päraküla seltsi kaebused Pärnumaa kahele kinnistule antud raielubade ehk metsateatiste peale. Tegemist oli n-ö poolautomaatse algoritmi abil genereeritud lubadega. Vaidlusalune mets paiknes rohevõrgustiku tuumalal, mille kaitsmiseks infosüsteem programmeeritud ei olnud.

Kohtuotsusel on kindlasti lai mõju. Rohevõrgustikku kuulub umbes pool Eesti maismaast. Võrk koosneb umbes 70 protsendi ulatuses metsadest, sh riigimetsast, vähemal määral on ka soid, niite jne. Üldist moratooriumi metsa majandamisele otsusest ei tulene. Ka e-riigi arengule ei tõmmatud pidurit, küll aga on tarvis ettevaatlikumaid sõiduvõtteid.