Paavst Franciscus on jõudnud vahepeal Prantsusmaa põgenike pealinnas Marseille’s ära käia, kutsunud kogu maailma üles hoolitsema õnnetute peavarjuta inimeste eest, aga meie vaatleme tema eelmist visiiti, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
OLEV REMSU ⟩ Paavst leidis Mongooliast 1500 katoliiklast ja andis Hiinale ninanipsu
Uskuge või mitte, ent meie päevilgi juhtub midagi ilusat. Paavst külastas septembri algul neli päeva Mongooliat, kus on umbes 1500 katoliiklast (0,05 protsenti elanikkonnast; kristlasi kokku 1,3 protsenti elanikkonnast), kolm korda vähem kui Eestis, kuid tublisti enam kui Vatikanis. (Turistid ei lähe arvesse ei siin ega seal.) Roomast asub see pindalalt tohutu maa kaugel-kaugel, nõnda et jesuiidist 86-aastane paavst, kes maapinnal liigub spetsiaalses invaautos, nn papamobil’is, näitas üles sitkust püha eesmärgi nimel. Täie lugupidamise juures Mongoolia vastu tuleb ikkagi tõdeda, et samas oli see ka reis regiooni.
Mongoolial on teatavasti ainult kaks naabrit – Venemaa ja Hiina. Esimest paavstil külastada ei lubata, kuna õigeusu kirik kardab kaotada veel rohkem pinda, nagu tal juba protestantidele, katoliiklastele ja ka moslemitele läinud on. Venemaal on katoliiklasi ligikaudu kolmveerand miljonit (mitteveneõigeusklikke kristlasi ca 1 protsent, neist pooled katoliiklased), nemad jälgisid paavsti ringkäiku ja missasid vene keelde tõlgitud videoülekannete vahendusel. Ehk ei keelatud neid ülekandeid põhjusel, et veidi varem oli paavst videosilla kaudu kiitnud Venemaa valitsejaid Peeter I ja Katariina II. Seda sõnavõttu arvustati mujal maailmas ägedalt – näe, paavst kiidab Vene imperialismi, neid, kes laiendasid Vene territooriumi, nüüd, mil uus verine laiendamiskatse on käsil.