Jaanus Karilaid ⟩ Vihakõneseadus viib sõnavabaduse ja ühiskondliku elujõu!

Mis on vihakõne? Foto: Pm

Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seadus (vaenu õhutamine ja vaenumotiiviga kuriteod) on uuesti riigikogus. Selle eelnõu sisu on aastaid tõrjutud ja nüüd on see pisut kohendatud kujul jälle kohal. Taas kord proovitakse seda poliitilise jõuga ära suruda ja endiselt eiratakse kõige kaalukamat argumenti, et reaalne elu ei vaja seda, märgib riigikogu liige Jaanus Karilaid (Isamaa).

Meie karistusõigus on täna adekvaatne, oodates pigem dekriminaliseerimist, aga vastupidine püüdlus ning soov üle reguleerida on nüüd ilmne ja teenib kontrolliühiskonna motiivi. See on ebavajalik, ohtlik ja tänases poliitilises olustikus probleeme juurde tekitav. Ühiskondlik mitmekesisus saaks vihakõne eelnõu vastuvõtmisel ohtliku hoobi, mis bumerangina tegelikult provotseerib kompama uusi piire ning tekitab uusi ja teravamaid poliitilisi tülisid.

Kehtiva karistusseadustiku § 151 (Vaenu õhutamine) lg 1 järgi on juba vastutus ette nähtud tegevuse eest, millega avalikult kutsutakse üles vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele seoses rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundiga. Kvalifitseerivaks lisatingimuseks on seejuures, et sellise avaliku üleskutsega on põhjustatud reaalne oht isiku elule, tervisele või varale.