Meie karistusõigus on täna adekvaatne, oodates pigem dekriminaliseerimist, aga vastupidine püüdlus ning soov üle reguleerida on nüüd ilmne ja teenib kontrolliühiskonna motiivi. See on ebavajalik, ohtlik ja tänases poliitilises olustikus probleeme juurde tekitav. Ühiskondlik mitmekesisus saaks vihakõne eelnõu vastuvõtmisel ohtliku hoobi, mis bumerangina tegelikult provotseerib kompama uusi piire ning tekitab uusi ja teravamaid poliitilisi tülisid.
Kehtiva karistusseadustiku § 151 (Vaenu õhutamine) lg 1 järgi on juba vastutus ette nähtud tegevuse eest, millega avalikult kutsutakse üles vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele seoses rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundiga. Kvalifitseerivaks lisatingimuseks on seejuures, et sellise avaliku üleskutsega on põhjustatud reaalne oht isiku elule, tervisele või varale.