MARKO VIRKEBAU ⟩ Eesti saab vesinikust kasu lõigata

Vesinikutankla. Foto: IMAGO / Dwi Anoraganingrum

Vesinik, eriti taastuvenergiast toodetud roheline vesinik, on selle kümnendi tärkav ja potentsiaali koguv sektor, millest tahavad kõik lähiriigid kasu lõigata. Ka Eestil on võimalus kaardid mängu panna, kuid selleks on vaja suurte taastuvenergia tootmisvõimsuste arendamisega palju hoogsamalt edasi liikuda: kui pole rohelist energiat, siis pole ka rohelist vesinikku, kirjutab Stargate Hydrogen tegevjuht Marko Virkebau.

Vesiniku tootmine iseenesest ei ole uus valdkond, kuna selle kasutusalad on laiad, ulatudes tööstusest transpordini. Tootmiseks on vaja suures koguses elektrienergiat, mida seni on saadud valdavalt maagaasist. Uus suund on roheline ehk taastuvenergiast toodetud vesinik. Näiteks selle aasta jaanuaris alustati Soomes esimese suuremahulise rohelise vesiniku tootmise üksuse ehitamist. Mõni kuu hiljem teatas USA ettevõte Plug Power, et investeerib omakorda kuus miljardit dollarit, et luua põhjanaabrite juurde kolm tehast, mis toodaksid 850 tonni rohelist vesinikku päevas. Tehased loovad hinnanguliselt 1000 otsest ja 3000 kaudselt töökohta. Laiemalt on Soome võtnud sihiks katta 10 protsenti Euroopa Liidu rohevesiniku tarbimisest ehk miljon tonni aastas. Sama agaralt toimetavad Rootsi, Taani ja Norra ettevõtjad.

Kannustajaks on eelkõige suund keskkonnasõbralike tööstuste poole. Näiteks tekitab terase tootmine ligikaudu kaheksa protsenti kogu maailma süsihappegaasi emissioonidest, samamoodi põhjustavad hiiglaslikes kogustes emissioone rafineerimine, väetiste tootmine ja mitmesugused keemiatööstused. Suur osa CO₂ saastest oleks võimalik ära kaotada, kui asendaksime paljudes tööstustes kasutatava maagaasist valmistatud vesiniku roheenergial põhineva vastu. Selliseid samme astutakse juba Rootsis, kus on planeerimisel rohelise terase gigatehased.