JUHTKIRI ⟩ Vene identiteet ei tohi tähendada imperialismi

Päeva karikatuur. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Eestivenelased peavad andma oma identiteedile kohase sisu.
• Peame vältima uusi kokkupõrkeid rahvuslikul pinnal.
• Politsei korraldust kleepsud autodelt eemaldada tuleb kiita.

Eestivenelased peavad andma oma identiteedile, demokraatiale ja õigusriigile kohase sisu, mitte täitma seda suurveneliku ja imperialistliku propagandaga.

Nädalavahetusel tekkis Eestis omalaadne flashmob, kus vene rahvusest autoomanikud hakkasid oma autode klaasile panema kleepsu «Ma olen venelane». Ühesuguseid silte kandev ettevõtmine omandas aga kiiresti suurvenelikud jooned, kui ühismeedias asusid seda toetama Kremli propagandistid ja putinistliku liikumise Koos aktivistid. Lõplikuks tõestuseks selle sõnumi imperialistlikust sisust oli juhtum, kus kleebist kandnud autole vastuseks pandi maja rõdule Ukraina lipp ja auto omanikud hakkasid akent kividega loopima.

Eesti põhiseaduse 12. paragrahv ütleb: «Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.»

Ja sealt edasi: «Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav.»

Mitte keegi ei keela Eestis olla venelane. Jutt, nagu oleks eestivenelased kuidagi unustatud, ei kannata mingit kriitikat. Tallinnas saab vene keelega mitmel pool paremini hakkama kui riigikeelega. Mis keel ja mis rahvus ikka unustatud on?

Mõistagi on pärast Venemaa täiemahulist kallaletungi Ukrainale paljudel Vene piiri taga elavatel venelastel keeruline oma identiteeti määratleda. Raske on olla osa vene kultuurist ja üldisemalt venepärasusest, kui nende siltide all tapetakse, vägistatakse ja küüditatakse ukrainlasi. Traditsiooniline suurvene identiteet, mis samastub sõjalise jõu ning väikerahvaste eiramisega, ei mahu läänelikku õigusruumi.

Traditsiooniline suurvene identiteet, mis samastub sõjalise jõu ning väikerahvaste eiramisega, ei mahu läänelikku õigusruumi.

Üldistamine on ohtlik tee lihtsustamisele. Kindlasti on neid eestivenelasi, kes ei seosta end Kremli jõupoliitika ja Ukraina sõjaga. Kes on Eesti, mitte Venemaa patrioodid. Siin tulebki teha vahe. Või tõmmata piir, kui soovite. Ei saa panna võrdusmärki Venemaa ja venelaste vahele.

Sestap ei maksa eestivenelastel tajuda enda vastu suunatud sammudena seda, kui Eesti kehtestas sissesõidukeelu Vene registrinumbriga autodele. Tegemist on Venemaa, mitte Eestiga. See on Venemaa, mis pommitab Ukraina tsiviilisikuid, mitte Eesti. Eesti valitsus ei küüdita lapsi ega muuda hooneid pommidega rusudeks.

Eesti on näinud rahvuslikul pinnal kokkupõrkeid paraku ka varem – meenutatagu 2007. aasta pronksiöid, mis andsid marodööridele putinistliku ideoloogia ettekäändel võimaluse märatseda Tallinna kesklinnas kaks ööd. Selline olukord ei tohi korduda.

Ukraina sõjaga on tulnud Eestisse mitukümmend tuhat ukrainlast, sestap ei ole kokkupõrke oht üksnes eestlaste ja putinistide, vaid ka ukrainlaste ja putinistide vahel. Teisalt on meie politsei kogenum ja oskab ohtu ennetada paremini kui 2007. aastal. Politsei korraldust kleepsud autodelt eemaldada tuleb vaid kiita, nüüd jääme ootama organisaatorite tabamist. Vägivallalaine on viimane, mida Eesti praegu vajab.