Raul Eamets ⟩ Piksi püssimisest*

Ukraina põgenikud reisilaeval Isabelle, kus kokku on kohti enam kui 2000 inimesele. Foto: Mihkel Maripuu

Ettevõtjatel ei maksa oodata, nagu jääksid Ukraina põgenikud ainult madala palga eest tööd tegema, ütleb TÜ makroökonoomika professor Raul Eamets.

Tänases kommentaaris tahaksin rääkida natuke Ukraina sõjapõgenikest ja nende rollist Eesti tööturul. Minu andmed tuginevad eelmise aasta lõpus läbi viidud päris põhjalikule uuringule, kus küsitleti ca 1600 põgenikku. Küsimused katsid nende sotsiaalset staatust, eluaset, tervislikku seisundit, laste haridusteed ning tulevikuplaane, kui märkida kõige olulisemaid teemasid. Küsitluse viis läbi Tartu Ülikooli Rakendusuuringute Keskus (RAKE), allakirjutanu oli konsortsiumi juht, kes laiemalt kogu projekti koordineeris.

Kui vaadata põgenike koguarvu, siis oli jaanuariks 2023 Eesti ajutist kaitset taotlenud natuke üle 42 000 ukrainlase, Eestist läbi või Ukraina tagasi liikus oluliselt suurem arv põgenikke. Arenguseire keskuse raporti järgi märtsist 2023 oli Eestisse sisenenud üle 122 000 Ukraina sõjapõgeniku, kellest Eestisse on jäänud ca 66 000.