/nginx/o/2023/09/23/15609715t1h6c09.jpg)
/nginx/o/2023/09/23/15610801t1hdcad.jpg)
- Valitsus lubab maksustada pahesid ja luksust.
Selle põhjendusega saaks kergesti kehtestada uusi ja ka taaselustada mitmeid varemgi Eesti territooriumil kehtinud makse, kirjutab matemaatik Mart Abel.
Valitsus on võimalikku automaksu ja võimalikku kinnisvaramaksu põhjendanud näiteks sellega, et tahetakse maksustada pahesid (autode mootorite poolt tekitatud õhu saastamine) ja luksust (mitme eluaseme omamine). Sarnastele põhjendustele toetudes saaks kergesti kehtestada uusi ja ka taaselustada mitmeid varemgi Eesti territooriumil kehtinud makse.
Enamik meist on suuremate linnade tänavatel märganud, et viimase 20 aasta jooksul on tekkinud palju barbershop-tüüpi asutusi, kus pakutakse meestele habemeajamisteenuseid ja samuti erinevaid küünetehnikute salonge (vaadake, kui täis on need salongid reedeti pärast tööpäeva lõppu!). See näitab, et elanikel on piisavat vara, et maksta selliste luksuste nagu habeme või küünte hooldamine eest (mõlemat saaks teha ka iseseisvalt kodus).
Järelikult oleks põhjust taastada juba tsaar Peeter I ajal kehtinud habememaks ja et valitsust ei süüdistataks soolises diskrimineerimises, siis sellega analoogiline küünehooldusmaks. Neid saaks koguda kas siis korrapõhise lisatasuna, mida maksaks klient vastava salongi teenuste ostmisel, või aastamaksuna isikutelt, kes seda teenust vähemalt korra aastas kasutavad (enamasti toimuvad nende salongide külastused ju nimelise eelregistreerimise alusel).
Elanikel on piisavat vara, et maksta selliste luksuste nagu habeme või küünte hooldamine eest (mõlemat saaks teha ka iseseisvalt kodus).
Teisalt on meil palju inimesi, kellel on küll uhke eluase, vägev auto, ehk isegi kallid koduloomad, kuid ei ole lapsi. Eesti rahva püsimajäämise nimel oleks seega võimalik taaskehtestada lastetusmaks (näiteks ühe lapse eest riigi poolt makstava lapsetoetuse määras), kuid seda erinevalt nõukogude ajal kehtinust juba soost sõltumata. See maks maksustaks siis pahet mitte panustada eesti rahva taastootmisse. Andmed lastetuse kohta on riigil rahvastikuregistrist kergesti leitavad.
Kindlasti on analoogiliselt võimalik välja mõelda veel kümneid uusi makse. Ehk võimaldaks nende juurutamine siiski lubada päästetöötajate ja õpetajate varemlubatud palgatõusu? Või siis võiks õpetajad ja päästetöötajad, kes niigi panustavad eesti rahva püsimajäämisse oma igapäevase töö läbi, mõnest maksust vabastada.