Karsten Staehr ⟩ Eesti riigi rahandust ootavad ees keerulised aastad

Karsten Staehr Foto: Tallinna Tehnikaülikool

Arutelu Eesti riigieelarve lühiajaliste küsimuste üle läheb paljuski asja tuumast mööda, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli makroökonoomika professor ja Eesti Panga uuringute juht Karsten Staehr.

Kolm valitsuserakonda on peale pikki läbirääkimisi Vihula mõisas ja mujal jõudnud kokkuleppele 2024. aasta riigieelarve põhielementide küsimuses. Järgmise aasta eelarvedefitsiit on plaanide järgi 2,8 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ja valitsus võib selle rahastamiseks stabilisatsioonireservi kallale minna.

2024. aasta suhteliselt suur defitsiit võib, aga ei pruugi olla hea idee. Eesti majanduses on olnud juba peaaegu kaks aastat langus ning selle tõttu on pidurdunud käibemaksust ja tulumaksust saadava tulu laekumine. Samal ajal on palju kõrgemate kulutustega valdkondi, sealhulgas Ukraina toetamine, Eestisse saabunud pagulased ja koolireform. Sellises olukorras on valitsus võtnud neutraalse positsiooni ja võtab sihiks eelarvedefitsiidi, mis jääb veidi alla Euroopa Liidu kolme protsendi piiri.