Venemaa on püüdnud Mustalt merelt vilja väljaveo tõkestamisega saavutada talle kehtestatud sanktsioonide leevendamist, saavutades ka häbiväärse salakirjavahetuse ÜRO peasekretäriga. Kuid sanktsioone polegi Venemaale kehtestanud mitte ÜRO ja need ei murene sugugi. Teine eesmärk võib Venemaa jaoks olla saada oma teraviljale rohkem turgu ning kõrgemaid hindu.
Igal juhul peab lääs Ukraina viljaveole igati kaasa aitama nii Mustal merel ohutut koridori luues – mis juba toimib paremini – kui ka maitsiveo võimalustele kaasa aidates. Hirm, et osa Ukraina viljast võib pikal teel läbi Poola või mõne teise riigi valguda sealsele turule pole põhjendamatu, kuid pole veenev, et seda ei saaks hea tahtmise korral ohjata.
Lugu Postimehe reedesel välisuudiste küljel näitab aga, et Poola pahameelel on pikaajalisem tagamaa. Varssavit on muuhulgas ärritanud see, et Ukraina otsis Poola mõjutamiseks abikätt Saksamaalt, kellega Varssavil on väga keerulised suhted. Samuti see, et Ukraina üldse julgeb Poolale kui oma esiabistajale mingeid nõudmisi seada. Ja peatsed valimised võimendavad seda kõike.
Kuid ka Eesti ja teised Balti riigid, ehkki suuruselt Poolast väiksemad, on suhtelise panuse mõttes Ukraina esiabistajad. Meie tasakaalustav signaal peab olema see, et tülisid niimoodi sõprade ringist välja ei viida, vaid need tuleb lahendada. Pole kahtlust, et äsjane tüli on ka maiuspala Moskva mõjutustegevusele.