JUHTKIRI ⟩ Sõbrad nii ei tee, aga miks Poola ja Ukraina teevad?

Päeva karikatuur. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• ÜRO Peaassambleel tegi Zelenskõi terava märkuse ka Poola suunal.
• Poola pahameelel on hoopis pikaajalisem tagamaa.
• Tülisid sõprade ringist välja ei viida, vaid need tuleb lahendada.

ÜRO Peaassamblee, kus puudusid nii Venemaa kui ka Hiina riigijuhid, pakkus Ukraina presidendile Volodõmõr Zelenskõile ja tema lähimatele liitlastele ideaalse võimaluse selleks, et veenda enda poolele nn globaalse lõuna riike.

Zelenskõi, samuti USA presidendi Joe Bideni ja ka Eesti presidendi Alar Karise sõnumid olidki väga head. Vaieldamatu peategelasena ei rääkinud Zelenskõi üksnes Ukraina probleemidest Venemaa agressiooni ohvrina, vaid näitas, kuidas need probleemid on seotud maailma tabanud hädadega. Väga oluline näide on vilja väljaveo takistamine ja üleilmsete toiduhindade kasutamine relvana.

Kuid Zelenskõi tegi ka terava märkuse mõnede «Euroopa sõprade» kohta, kes takistavad oma huvidest lähtudes Ukraina vilja väljavedu maitsi, osutades sellega teene Moskvale.

Teatavasti on just Poola otsustanud Ukraina viljaimpordi keeldu pikendada vaatamata Euroopa Komisjoni teistsugusele otsusele. Sama on teinud Ungari ja Slovakkia. Nüüd reageeris oma turgu kaitsta ihkav Poola, kus peagi on valimised, Zelenskõi kõnele väga teravalt. Vaibale kutsuti suursaadik. Ja algse info kohaselt pani Poola peaminister Mateusz Morawiecki kahtluse alla koguni Poola relvatarnete jätkumise.

Isegi kui see osa Morawiecki öeldust oli jutust valesti välja kistud või väidetavalt mitte päris nii mõeldud, on avalik tüli ühe seni Ukraina kõige aktiivsema toetajaga väga kahetsusväärne.

Samuti polnud ÜRO Peaassamblee parim koht, kus Ukraina pidi liitlasele etteheiteid tegema. See episood vähendas ning varjutas Zelenskõi jõulise esinemise mõju globaalse lõuna riikide jaoks, kes on toidujulgeoleku pärast tõsiselt mures. Ammugi ei oleks pidanud Poola peaminister nii teravat avaldust tegema.

Lääs peab Ukraina viljaveole igati kaasa aitama nii Mustal merel ohutut koridori luues – mis juba toimib paremini – kui ka maitsiveo võimalustele kaasa aidates.

Venemaa on püüdnud Mustalt merelt vilja väljaveo tõkestamisega saavutada talle kehtestatud sanktsioonide leevendamist, saavutades ka häbiväärse salakirjavahetuse ÜRO peasekretäriga. Kuid sanktsioone polegi Venemaale kehtestanud mitte ÜRO ja need ei murene sugugi. Teine eesmärk võib Venemaa jaoks olla saada oma teraviljale rohkem turgu ning kõrgemaid hindu.

Igal juhul peab lääs Ukraina viljaveole igati kaasa aitama nii Mustal merel ohutut koridori luues – mis juba toimib paremini – kui ka maitsiveo võimalustele kaasa aidates. Hirm, et osa Ukraina viljast võib pikal teel läbi Poola või mõne teise riigi valguda sealsele turule pole põhjendamatu, kuid pole veenev, et seda ei saaks hea tahtmise korral ohjata.

Lugu Postimehe reedesel välisuudiste küljel näitab aga, et Poola pahameelel on pikaajalisem tagamaa. Varssavit on muuhulgas ärritanud see, et Ukraina otsis Poola mõjutamiseks abikätt Saksamaalt, kellega Varssavil on väga keerulised suhted. Samuti see, et Ukraina üldse julgeb Poolale kui oma esiabistajale mingeid nõudmisi seada. Ja peatsed valimised võimendavad seda kõike.

Kuid ka Eesti ja teised Balti riigid, ehkki suuruselt Poolast väiksemad, on suhtelise panuse mõttes Ukraina esiabistajad. Meie tasakaalustav signaal peab olema see, et tülisid niimoodi sõprade ringist välja ei viida, vaid need tuleb lahendada. Pole kahtlust, et äsjane tüli on ka maiuspala Moskva mõjutustegevusele.