AK ⟩ Kunagi maksame kätte ja võtame Karabahhi tagasi

Loosung kirjaga «Karabahh kuulub Aserbaidžaanile! Ilham Älijev». Pilt on tehtud 5. septembril 2023 Bakuus 2020. aasta sõja ajal Armeenialt ära võetud sõjatrofeede pargis. Foto: Maxim Shipenkov

Kui kõik alates taksojuhtidest kuni riigijuhtideni korrutavad, et kunagi me maksame kätte ja võtame selle Karabahhi tagasi, siis tuleb seda võtta väga tõsiselt, kirjutab Postimehe arvamustoimetaja ja aastatel 2004–2010 Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) raportöör Aserbaidžaani küsimuses Andres Herkel.

Mul on üks sõber, aserbaidžaanlane, kellele ikka siis helistan, kui Karabahhis algab mingi sõda või ootamatus. Küsisin seekord päris otse, et kas te nüüd ajate venelaste abiga kõik armeenlased välja. «Ei-ei, seda ei juhtu, las nad elavad, ainult sõja­mehed peavad ära minema,» vastas tema. «Ja need, kes on kuri­tegusid sooritanud. Nende asjadega on vaja tegeleda.»

Sain ta jutust aru, et ette tuleb võtta ka esimese Karabahhi sõja aegsed kuriteod. Näiteks Hodžali (aserbaidžaani k Xocalı)​ veresaun 1992. aasta veebruaris, kui korraga tapeti üle 600 aserbaidžaanlasest tsiviilisiku. Inimsusvastased kuriteod ei aegu.