Eesti on võtnud endale eesmärgiks saada 2050. aastaks täielikult süsinikuneutraalseks, ent meie süsinikujälg tarbitud energiaühiku kohta on praegu üks suurimaid Euroopas. Kui senini on enim keskendutud päikese- ja tuuleenergiale, tuleks nende kõrvalt oluliselt rohkem tegelda ka tuumaenergia arendamisega.
Päikese- ja tuuleparkidest saadav elekter on odav ja ilma süsinikuheitmeteta, kuid siinkandis töötavad need aasta lõikes siiski vaid ligi 20-protsendilise efektiivsusega. Esineb mitmenädalasi perioode, mil nende tootlikkus on nullilähedane. Et täielikult päikesest ja tuulest sõltuda, tuleks luua kas tohutul määral võimalusi energia salvestamiseks või vähendada oluliselt meie tarbimist. Salvestamisele toetumise mure seisneb selles, et sääraste võimaluste rajamine on keeruline ja väga kulukas isegi lühiajaliseks riigi energiavajaduse katmiseks.
/nginx/o/2023/09/21/15605638t1hc657.jpg)
/nginx/o/2023/08/16/15526424t1h52e8.jpg)