YOKO ALENDER ⟩ Me vajame usaldusväärseid metsaandmeid, mille pealt pikaajalisi otsuseid teha

Yoko Alender Foto: Konstantin Sednev

• Mets on kliimamuutuste tõttu uute ohtudega silmitsi.
• MAHi ja SMId ei ole sobilik vastandada.
• Metsanduse pikk plaan on vastutustundlik metsamajandus.

MAHi (metsa alternatiivse hindamise) propageeritav ühtlase kasutuse lank võib pealtnäha tõesti tunduda kõige loomulikum viis metsa majandada, kuid praktikas kaasneks sellega soovimatuid tagajärgi, leiab riigikogu keskkonnakomisjoni liige Yoko Alender (RE). 

Me vajame usaldusväärseid metsaandmeid, mille pealt pikaajalisi otsuseid teha. Metsa peab jätkuma, et süsinikku siduda, nii kasvavas metsas kui puitehituses. Eesti metsanduspoliitika väljakutsed on eeskätt seotud elurikkuse hoidmise, kliimamuutustega kohanemise ja mõjude leevendamisega ning puidu kohapealse kõrgema väärindamisega.

Peame hoidma Eesti metsa nii, et see suudab vastu panna kliimamuutusele, kesta ja täita kestlikkuse kõiki kolme vaadet – keskkondlikku, sotsiaalset ja majanduslikku.

Mets – laiemalt loodus – on minu meelest eesti identiteedi üks alustala. Mõnele meist on mets eelkõige materjal, teistele pühapaik – näiliselt ühildamatud olemused.

Samal ajal on mets, selle kestlikkus ja tervis, kliimamuutuse tõttu uute ohtudega silmitsi.

Arvan, et metsa puhul peaks poliitiline vaade eelkõige rõhuma kestlikkusele, järjepidevusele. RMK uus missioongi saab olema Eesti metsa hoidmine ja kasvatamine põlvest põlve. Oluline on märkida, et kestlikkus suunana sisaldab ja otsib tasakaalu keskkonna-, sotsiaalsete- ja majanduslike huvide vahel.

Metsanduse pikk plaan näeb ette, et toetame tugeva, uuendusmeelse ja vastutustundliku metsamajanduse kujunemist. Selleks on vaja arendada ja suurendada suutlikkust paremini väärindada kõiki metsaökosüsteemi hüvesid, sealhulgas puitu.

Oluline on metsade tervislik seisund, tootlikkus ja vastupidavus kliimamuutustele, samuti metsaelupaikade seisund.

Kliimaministeerium on mulle selgitanud, et metsade alternatiivset hindamist (MAH) ja metsade statistilist inventuuri (SMI) ei ole õige vastandada. Neid mõõtmisi tehakse erinevate metoodikatega ja seepärast on ka tulemused erinevad.

Vastavalt valitsuse tegevusplaanile on ministeerium ka metsastatistika kogumise ja esitamise meetodeid üle vaatamas. Kindlasti on võimalik ja ülioluline kaasaegsete lahenduste kasutamine, kui digitaliseerimine võimaldab enam täpsust ja usaldusväärsust.

Kliimaministeerium on mulle selgitanud, et metsade alternatiivset hindamist (MAH) ja metsade statistilist inventuuri (SMI) ei ole õige vastandada. Neid mõõtmisi tehakse erinevate metoodikatega ja seepärast on ka tulemused erinevad.

Eestis enam kui paarkümmend aastat kasutusel olnud metsade statistilist inventeerimist (SMI) hinnatakse silmamõõdulisest inventeerimisest ja sellel põhinevast MAHi uuringust täpsemaks.

Meetodite erinevust on selgitanud keskkonnaagentuur, hiljuti ka Eesti Maaülikooli vanemteadur.

Väidetavalt on ka MAHi tõlgendus viga, justkui raiutakse metsi poolteist korda üle ühtlase kasutuse, õige olevat 1,2–1,25 korda. Senistel raiemahtudel on muuhulgas ajaloolised põhjused, sest küpsete metsade osakaal on suur.

SMI andmeil on majandusmetsadest küpseid ca 25 protsenti, lisaks on ka valmivaid metsasid 15 protsenti. See ei tähenda, et kõik küpsed metsad peaks kiiresti realiseerima, oluline on kestlikkus – nii kliimamuutuse, sektori stabiilsuse ja põlvkondade vaade.

Samuti olen kuulnud selgitusi, et MAHi propageeritav ühtlase kasutuse lank – raiutav pindala oleks järgmised sada aastat sama suur igal aastal – võib pealtnäha tõesti tunduda kõige loomulikum viis metsa majandada, kuid praktikas kaasneks sellega soovimatuid tagajärgi.

Ühtlane kasutus nimelt ei arvesta metsade vanuselist ebaühtlast jagunemist, mis Eestis on tugevalt kaldu küpsete metsade kasuks. Seetõttu ei võimaldaks ühtlane raiumine kasutada olemasolevat ressurssi mõistlikult: langeks majandusmetsast saadava puidu kvaliteet ja sellelt saadav väärtus. Kvaliteedi langus mõjutaks puidu kasutuse otstarvet ja puittoodete eluiga. Lihtsustatult: kui varem saanuks palkmaja, siis hiljem vaid kütte- või paberipuud. Selle vältimiseks arvutataksegi näiteks riigimetsa puhul hoopis optimaalne pindala, mille eesmärk on ühtlustada metsakasutus märksa pikema ajaperioodi, mitmesaja aasta vaates.

Praeguses metsanduse arengukavas, mis ei ole veel heaks kiidetud, on ühtlase metsakasutuse poole liikumiseks pakutud raiemahuks 9–11 mln m³/a.

Optimaalne pindala jääb tublisti allapoole küpsuslanki, mistõttu polevat alust väita, nagu toimuks üleraie. Kuna nüüd oleme võtnud prioriteediks ka süsiniku sidumise nii metsas kui kauakestvates puittoodetes (kliimasõbralikus puidust ehitusmaterjalis nii uusehitistes kui renoveerimisel), peame leidma ka siin optimaalse tasakaalu, sest ilmselgelt on mõistlik eelistada kohalikku puitu kõrge jalajäljega importmaterjalile.

Sarnastel põhjustel loodan väga, et innovatiivne ja kliimasõbralik Loodusmaja saab riigieelarves prioriteedi, sest hoiab kokku ressursse igas mõttes ja aitab sektoril raskel ajal jääda regioonis konkurentsivõimeliseks. Keskkonnaagentuur arvestab samuti, et raiemahud ei jää enam eelmise kümnendi metsanduse arengukava tasemele. Praeguses metsanduse arengukavas, mis ei ole veel heaks kiidetud, on ühtlase metsakasutuse poole liikumiseks pakutud raiemahuks 9–11 mln m³/a.