RAUL EAMETS ⟩ Kust peaks täiendav raha tulema? Praegu ei ole muud varianti kui laenata

Valitsus arutab Vihulas riigieelarvet. Foto: Sander Ilvest

Täna kirjutan kirgi kütvast eelarve debatist. Olen olnud Eelarvenõukogu esimees pea kümme aasta ja näinud päris lähedalt, kuidas Eesti riigi eelarvepoliitikat on kujundatud. Eks selle aja jooksul tekib ikka tähelepanekuid ja ideid, kirjutab Tartu Ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets.

Mis siis iseloomustab Eesti eelarvepoliitikat? Kõigepealt torkab silma, et Eesti on läbi lähiajaloo toimetanud vastupidiselt meie jõukatele naabritele. Kui arenenud Euroopa riigid lähtuvad ideoloogiast, et kui majandusel on raske, siis aitame. Paraku Eesti proovib siin vastuvoolu ujuda.

Kui lihtsat talupojamõistust kasutada, siis peaks kehtima põhimõte, et kui on ikaldus ja keerulised ajad, siis läks talupoeg mõisniku juurde ja ütles: «Ole hea ja aita, pere on näljas.» Sotsiaalselt vastutustundlik mõisnik seda ka tegi ja aitas oma talupoegi. Kui oli külluse aeg, siis maksid talupojad mõisnikule võla tagasi ning tekitasid varusid, et uusi raskeid aegu üle elada. Eks riik, eriti väikeriik, peaks oma majanduspoliitikat sarnaselt suunama, et rasketel aegadel ulatame ettevõtetele abikäe ning headel aegadel maksame varem võetud laene tagasi või suurendame riigi reserve.