TÕNIS LUKAS ⟩ Eesti keelt peab kaitsma ka kohaliku omavalitsuse tasemel

Tõnis Lukas. Foto: Dmitri Kotjuh

Eesti keel, rahvus ja kultuur – need on juba põhiseaduse preambulaga paika pandud kui meie riigi kõige olulisemad pidepunktid. Ometi ei hoolitse me piisavalt selle eest, et meie igapäevaelu otsustajad nende väärtuste eest seisaks, kirjutab riigikogu liige Tõnis Lukas (Isamaa).

Eestis on kohalike omavalitsuste töökeeleks eesti keel, aga kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus ei näe ette, et kandidaat peaks oskama volikogusse kandideerimisel töökeelena nõutavat keelt. On ilmne, et kui vastavat nõuet ei ole, siis sellesse ka tõsiselt ei suhtuta, ja on teada, et mitmetes volikogudes on liikmeid, kellel on tegelikult nii dokumentide sisust arusaamisega kui ka volikogu töös osalemisega olnud suuri raskusi. Seda võisime ilmekalt näha laupäeval toimunud Narva linnavolikogu istungil, kus linnapea Katri Raik pöördus lisaks eestikeelsele kõnele ka vene keeles just teda umbusaldavate Keskerakonna saadikute poole, et nad ka aru saaksid, millest jutt käib.

Mõnes mõttes on ju keelt mitte valdavate või mitte piisavalt valdavate inimeste kandideerimine ja volikogu töös osalemine ka valijate petmine, sest lubatakse seista aktiivselt oma valijate eest, aga tegelikult ei suudeta töökeelt valdamata neid piisavalt esindada. Lisaks, volikogu liige ju näitab eeskuju. Ja kui me tahame, et kõik inimesed siin ühiskonnas oleks valmis riigikeeles osalema ja et nendel oleks õppimis- ja töövõimalused ning nad oleksid võrdväärselt ühiskonnas kaasarääkijad, siis kahtlemata see, kelle järgi nad juhinduvad, on tähtis. Kui nad näevad, et isegi võimuorganitesse valitakse inimesi, kes ei valda eesti keelt piisavalt, siis ei tähtsusta ka valijad laiemalt eesti keele oskust.