/nginx/o/2022/12/29/15050557t1h1def.jpg)
/nginx/o/2022/10/23/14917600t1hd431.jpg)
- Peking on katsetanud praegustele õhutõrjevahenditele kättesaamatut raketisüsteemi.
- Arenenud demokraatiatel pole muud valikut kui võidurelvastumises osaleda.
Ülihelikiirusega raketisüsteemide väljatöötamise võimalusi uuris USA juba 1960. aastatel. Nende väljatöötamisel tehtud uuringuid ja arvutusi ning katseid selles valdkonnas kajastati tollases USA ajakirjanduses. Hiina kasutas neid andmeid oma vastavate süsteemide väljatöötamisel, kirjutab kolumnist Jüri Kotšinev.
2021. aasta suvel katsetas Hiina Lõuna-Hiina mere kohal raketti, mis liikus kiirusega 24 000 km tunnis. See jahmatas USA administratsiooni. USA-l ei ole praegu endal sellist süsteemi olemas, teatas väljaanne The Wall Street Journal.
Washington tuli järeldusele, et Peking katsetas raketti, mis on praegustele õhutõrjevahenditele kättesaamatu ja jõuab planeedi igasse punkti vähem kui tunni ajaga. Hiina ja Venemaa on valmis sellist relva kasutama.
USA investeerib praegu aktiivselt analoogsete raketisüsteemide loomisesse. Venelaste ülihelikiirusel liikuvad raketisüsteemid jäävad Hiina omadest tehnoloogiliselt maha, kuna on välja töötatud nõukogudeaegsete arenduste põhjal, kuid on ikkagi võimelised valmistama USA administratsioonile parajat peavalu.
Ballistilised raketid võivad samuti ülihelikiirust arendada, kuid nende lennutrajektoorid on siiski väljaarvestatavad, mis lihtsustab nende mahavõtmist õhutõrjesüsteemidega. Tiibrakettidel, nagu USA Tomahawk, on võime manööverdada, kuid enamik neist ei ole nii kiired nagu ülihelikiirusega lendavad raketid. Üliheliraketid on lisaks võimelised lendama väga madalalt ning lennu ajal manööverdama, mis teeb nendest radaritele ja satelliitidele raskesti tabatavad sihtmärgid. Need on olemasolevatele õhutõrjesüsteemidele peaaegu tabamatud.
USA ja Jaapan loovad oma süsteeme ülehelikiirusel lendavate rakettide tabamiseks. Nende käikulaskmiseni võib minna aega kuni kümme aastat.
The Wall Street Journal kirjutas, et Peking kiirendas jõupingutusi ülihelikiirusel töötava relvastuse arendamisel ja hiinlased kasutasid selleks USA spetsialistide kogemusi, mis olid avaldatud USA teadusajakirjades. Samuti kasutasid hiinlased USA teadlaste katsetusi hüdrodünaamikas, mis aitas modelleerida ülihelirakettide lennutrajektoore ja manöövervõimet.
Üsna selge on see, et need režiimid – Venemaa ja Põhja-Korea – on tsiviliseeritud maailmale endiselt ohtlikud ning Hiinal on nende näol potentsiaalne liitlane.
USA aerodünaamika ja kosmoselendude spetsialist ning analüütik Richard Hallion ütles: «Me õpetasime maailmale ülehelirakettide loomist.»
Praegu töötab USA kahe ülihelikiirusel töötava relvaprogrammi kallal. Viimase süsteemi ARRW katsetus toimus tänavu 22. augustil.
Suurriikide sõjatööstuskompleksi spetsialistid loovad oma riigi valitsuse tellimusel pidevalt uusi relvi ning tegutsemise intensiivsus on alati suur. Uue külma sõja üleminekul kuuma faasi alates 2022. aasta 24. veebruarist on selge, et ka võidurelvastumise intensiivsus on suurem kui näiteks aastatel pärast Nõukogude Liidu lagunemist.
Praegu on Venemaa oma rahvusvahelisel positsioneerumisel langenud päris põhja. Tema uueks partneriks kipub saama Põhja-Korea. Sellesse seltskonda on palunud ennast vastu võtta ka vana ja haige, aga ikka veel võimul püsiv Valgevene diktaator. Üsna selge on see, et need režiimid on tsiviliseeritud maailmale endiselt ohtlikud ning Hiinal on nende näol potentsiaalne liitlane. Seepärast ei ole arenenud riikidel muud pääsu kui osaleda võidurelvastumises käesoleval kujul.