ENNE JA NÜÜD ⟩ Kivide ränd ei ole lõppenud

Vana-Jüri kivid 2014. aastal. Foto: Rein Kuresoo

Mandriliustikud on toonud meile Soomest arvutu hulga rändrahne. Eriti palju on neid Viimsi, Juminda, Pärispea ja Käsmu poolsaarel.

Käsmu on tuntud Eesti suurima kivikülvi poolest, mis paikneb metsas. Käsmu poolsaare tipus meres asuva Vana-Jüri kivisid jäädvustasid 90 aastat tagasi postkaardina välja antud ülesvõttel Carl Sarap ja Johanna Triefeldt. Selles kivikülvis on neli suuremat ja hulga väiksemaid rabakivigraniidist rahnu, mis on ilmselt kõik pärit ühest suuremast siia liustiku poolt kantud ja lagunenud rändrahnust. Päris sama rakursi alt ei ole aga rahne enam võimalik kaadrisse saada, sest kivide rännak pole veel lõppenud – kevadine rüsijää trügib neid ikka veel aeg-ajalt maa poole. Eriti pika liu on teinud üks murdunud rünk tagaplaanil, mis Sarapi pildil alles stardib keskmise kivi tagant. Isegi kõige suurem rahn on veidike veerenud. Vana-Jüri kõige suurema kivi ruumalaks on arvutatud 117 kuupmeetrit. Seega peaks see kaaluma umbes 300 tonni.

Tormid muudavad randu pidevalt, kuid vaid rüsijää suudab kanda randa päris suuri kivikolalaid, mida seal enne pole nähtud.