ERKI LOIGOM ⟩ Põhja-Koreas algas vene aeg

Kaks diktaatorit: Kim Jong-un ja Vladimir Putin Venemaal. Foto: STR/AFP

​Põhja-Korea ja Venemaa ulatasid taas teineteisele terekäe. Miks see nii on, sellest kirjutab välispoliitika vaatleja Erki Loigom.

1990. aasta septembris Pyongyangis käinud Nõukogude Liidu välisminister Eduard Ševardnadze meenutas visiiti kui oma pika karjääri vastikuimat. Kim Il-sungile neli aastakümmet kestnud heldete subsiidiumite lõpetamisest teate viinud ministrit koheldi kui reeturit. Nõukogude ja Põhja-Korea kaubavahetus kukkus järgmise aastaga 100 korda ning Kimide peremudeli ees seisid eksistentsiaalsed valikud. Vananev Suur Juht, kes tegeles viimastel eluaastatel vaid enesele intellektuaalselt põneva välispoliitikaga, sõnastas kainet reaalsust tajudes järeltulijale Kim Jong-ilile režiimi kestmajäämise fundamentaalse väljakutse: pragmaatilised ja head suhted läänega, eriti Ameerika Ühendriikidega, on ellujäämise võti. Kimide võimutäiusele on muu maailma vägevate tunnustus alati olnud eluliselt tähtis.

1994. aastal Kim Il-sung suri, olles mõni nädal enne lahkumist asunud USA ekspresidendi Jimmy Carteri abil otsima Washingtoniga rahuliku kooseksisteerimise teed. Kuigi ihaldatud kohtumiseni Ameerika presidendiga ei jõudnud ka Kim Jong-il, jäävad tema võimuperioodi vahemikus 1994–2011 lääneriikide bloki eestvedamisel algatatud kergveereaktorite ehitamise etapp (KEDO), kuuepoolsed kõnelused, kohtumised kõrgete Ameerika esindajatega (Madeleine Albright, Bill Clinton), kuid suhete kõrghetk saabus alles 2018. aasta juunis Singapuris.