Sagedasti mõeldakse, mis küll on need järgmised muudatused, mida meile ette söödetakse, ja kas seetõttu ka midagi harjumuspärast ja turvalist ära võetakse. Tihti tuleb riigilt sõnumeid, et samamoodi enam edasi ei saa ning tarvis on järjekordset muutust, mis ei pruugi paljudele meeltmööda olla.
Kui aastakümneid on harjutud elama nii, et suuri muudatusi tegema ei pea. Isegi kui need muudatused tulevad, siis on need piisavalt kaugel, et inimeste igapäevaelu mitte segada. Nüüd aga hiilivad kohustuslikud muudatused üha lähemale ning see lõhub tavapärast elurütmi. Kuidas küll teha nii, et muutusest saaks norm?