JUHTKIRI ⟩ Venemaale kolki andmise viis olgu kõigil ühesugune (11)
/nginx/o/2022/03/07/14411686t1hca79.png)
13. september 2023, 22:03
/nginx/o/2023/09/13/15590877t1hd434.jpg)
- Ei saa öelda, et Venemaale kehtestatud sanktsioonid ei toimi, aga saaks paremini.
- Sanktsioonide toimimiseks on vaja, et kõik ELi riigid talitaksid ühtemoodi.
- Võrreldes Ukraina sõjaohvritega on Vene autoomanike kannatused tühised.
Venemaale kehtestatud arvukate sanktsioonide asjus on lahkarvamusi. On neid, kes usuvad, et sanktsioonid ei toimi. Vene majandus pole lõplikult mutta vajunud ja lääne sanktsioonid toovad pigem kasu Hiinale või Indiale, kes soodsad tehingud lihtsalt üle võtavad.
On aga ka neid terve mõistuse esindajaid, kes ei saa aru koera saba jupphaaval raiumisest, sest vähemalt sellised sanktsioonid Venemaale, nagu lääs nüüdseks on kehtestanud, pidanuks kehtima juba siis, kui Putini režiim suurkallaletungi Ukrainale kavandas.
Realpolitik kõigub kuskil kahe seisukoha vahel, keerab aeg-ajalt vinti juurde – ehk jupitab koera saba – ning teeb sinna juurde avaldusi sellest, kuidas agressiooni hind peab olema kõrge. Peabki!
Ei saa öelda, et sanktsioonid ei toimi, aga saaks paremini. Postimehe arvates tuleb hoogu juurde anda ja Euroopa Komisjoni täiendav tõlgendus Vene numbrimärgiga mootorsõidukitele kehtestatud sanktsioonist on tervitatav.
Ühtepidi võib see tunduda tavainimese kiusamisena, kui Vene kodanikul on olemas õigus Euroopa Liitu siseneda. Nüüd peab ta oma sõiduvahendi piiril maha jätma. Kuid see ebamugavus on ikkagi selleks, et agressorriigi inimesed mõistaksid, mida nende riik korda saadab. Võrreldes Ukraina sõjaohvritega on Vene autoomanike kannatused tühised.
Ei saa olla nii, et iga ELi liikmesriik annab Venemaale kolki oma mõõduga, aga mõni ei anna üldse.
Kuid sanktsioonide toimimiseks on vaja ka seda, et neid rakendavad riigid talitaksid ühtemoodi. Praegusel juhul puudutab see nelja ELi riiki, kel on Venemaaga vahetu piir: Soome, Eesti, Läti ja Leedu. Kui näiteks leedulased tõttasid sanktsiooni kiirelt rakendama, siis soomlased mõtlevad pigem pikaldaselt. Siiski peaksid riigid omavahel kooskõlastama nii sanktsiooni kohaldamise kui ka selle, kas ja missuguseid erandeid piirangu rakendamisel tehakse.
Välisminister Margus Tsahkna ütleb, et üks variant Vene numbrimärgiga autode puhul, mis pärast sanktsiooni rakendamist Eestisse jäävad, on nende konfiskeerimine. Kuid kui selline samm astuda, siis peab seegi olema riikide vahel läbi räägitud. Ei saa olla nii, et iga ELi liikmesriik annab Venemaale kolki oma mõõduga, aga mõni ei anna üldse.
Siinjuures tuleb otsa vaadata statistikale, mis ütleb, et Vene numbrimärgiga sõidukeid siseneb juba praegu Eestisse 17 korda vähem kui koroonaeelsel ajal ja enne Venemaa täiemahulise sõja algust Ukrainas. Me ei räägi müstiliselt suurest hulgast masinatest, kuid selgelt puutub silma ja pakub huvi see, et nende seas on palju reisijate veoks mõeldud sõidukeid. Kellele need täpsemalt kuuluvad, ei õnnestunud Postimehel lehe trükkimineku ajaks maksu- ja tolliametilt teada saada.
Neljapäevases lehes on lugu ka nafta- ja bituumeniekspordist Venemaalt, kui Eesti püüdis rakendada n-ö oma sanktsiooni. Paraku on sellega sikku tehtud ja selle mõju on suurem kui Vene numbrimärgiga autodel. Sellepärast tuleb eriti alla kriipsutada, et sanktsioonid on ikka veel pehmed ja jokk-skeeme kasutatakse häirivalt palju. Kõik see kokku võimaldab Vene sõjamasinal ikka veel toimida.