Priit Rohtmets ⟩ Bartolomeus astus kirikuimperialismi vastu nii Eestis kui ka Ukrainas

Tema Pühadus Oikumeeniline Patriarh Bartolomeus. Foto: Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik

Ehkki Nõukogude Liidu lagunemine ja poliitilised muutused Balkanil kuulutasid Teise maailmasõja järgse kahepooluselise maailma lõppu, on 20. sajandi geopoliitiline pärand õigeusu kirikutes praeguseni püsivate vastasseisude allikaks. Millist rolli on nende kokkupõrgete lahendamisel mänginud praegu Eestis visiidil viibiv oikumeeniline patriarh Bartolomeus, kirjutab kirikuloolane Priit Rohtmets.

Teise maailmasõja järel välja kujunenud kahepooluseline maailm, milles ühe poole moodustasid demokraatlikud ja teise poole kommunistlikud riigid, ei jätnud mõjutamata ka poliitilise korraga tihedalt läbi põimunud õigeusu kirikut. Nõukogude Liit kasutas Vene Õigeusu Kirikut (VÕK) oma välispoliitiliste ambitsioonide teostamiseks ja kirik omakorda võttis maksimumi, et suurendada oma mõjuvõimu nii õigeusu kirikus kui ka rahvusvahelistes kristlikes organisatsioonides. Ka õnnestus VÕKil luua nn idabloki kirikutest ühisrinne lääne kirikute vastu ja see vastasseis lõi praeguseni küsiva kiilu ka õigeusu kirikute vahele.

Ida-Euroopa riigid asusid 1991. aasta järel demokraatlikule teele ja on praeguseks osa lääne poliitilisest ruumist. Õigeusu kirikuga pole asjad aga nii ladusalt läinud, sest VÕK pole Nõukogude Liidu lagunemise järel kunagi oma senistest imperialistlikest ambitsioonidest loobunud. VÕK on jätkuvalt kohal Baltimaades ja visalt püsib ka mõjusfääride poliitika endiste idabloki kirikute üle.