/nginx/o/2023/08/23/15542391t1hc7b9.jpg)
/nginx/o/2023/09/10/15583774t1h729b.jpg)
- Keskerakonna esimehe valimiste põhiküsimus oli kursimuutus.
- Kõlvarti kõne kordas Martin Luther Kingi kõne «I have a dream»
- Kõlvart vastandus Reformierakonnale e-valimiste küsimuses.
Keskerakonna jaoks on tänane 20., erakorraline kongress ajaloolise tähtsusega. Tanel Kiige valimiskõnest jäi mulje, et erakond võiks rahulduda Reformierakonna väiksema partneri rolliga. Mihhal Kõlvart unistab tunduvalt suuremalt – peaministri rollist. Valijameeste ülesanne oli otsustada, kas varblane peos või tuvi katusel.
Keskerakond on Eesti vanim ja suurim erakond. Et erakond on vana, sellest annab märku ka nende laul, kus lubatakse «luua Eestile uut algust». Eesti uus algus on juba veerand sajandit tagasi loodud ja laul kaotanud sideme reaalsusega. Küll aga oli Kõlvarti valimismeeskond komponeerinud uue laulu, mis lubab «luua Keskerakonnale uut algust». Tanel Kiik seevastu ütles oma valimisettekandes: «Keskerakond ei vaja kannapööret». See oli nende valimiste põhivastandus.
Jüri Ratas ütles oma kõnes, et Reformierakond viskas Keskerakonna koalitsioonist välja kaks päeva pärast seda, kui hääletati alushariduse eestikeelseks muutmise vastu. Seega, kui Keskerakond soovib olla hea partner Reformierakonnale, siis oleks õige valik Kiik.
Kõlvarti kõne ei olnud midagi vähemat, kui eesti vaste Martin Luther Kingi kõnele «I have a dream» («Mul on üks unistus»). Selle põhiline paatos oli suunatud ühiskonna konsolideerimisele, ja seda nii rahvuspõhise kui ka muude lõhede ületamisel. Ta ütles: «Meie eesmärk on, et iga klaaslagi oleks purustatud – sugu, rahvus, elukutse. Et igast inimesest võiks saada peaminister».
Ja ka selle särava kõne puhul on peaküsimus, kas uskuda Kõlvartit või mitte. Kas ta on siiras südames, kui ta ütleb, et tõestab oma elu ja tegevusega iga päev truudust Eestile.
Selle emotsionaalse kõne puhul on peaküsimus, kas uskuda Kõlvartit või mitte. Kas ta on siiras südames, kui ta ütleb, et tõestab oma elu ja tegevusega iga päev truudust Eestile. Võik on kõik vaid suurepärane poliittehnoloogia. Sest pole kahtlust, et tema kõne oli meisterlikult lihvitud, hästi kätte harjutatud ja esitatud ilma märkmetele toetumata (kui talle just raadio teel põhipunkte ei meenutatud – sest lugeda sellises esinemispinges ette ridamisi aastaarve Eesti ajaloost ei tule niisama – see peab olema kas pähe õpitud või ette öeldud).
Poliittehnoloogia ei puudunud muidugi ka Kiige kõnest – ta lubas ühe olulise programmilise punktina tuua juhatusse naisteühenduse KENA esindaja ja seenioride ühenduse esindaja. Need kaks ühendust olid ka Kiige esimehe kandidaadiks seadjate hulgas. Selle programmilise seisukoha põhjendatus Kiige seisukohalt on ka täiesti mõistetav – juhatuses on praeguse struktuuri kohaselt enamus Kõlvarti leeril – ja kui seal muutust ei toimu, ei saakski Kiik oma poliitikat ellu viia.
Kõlvart neutraliseeris selle käigu öeldes, et ka tema kutsuks juhatusse hääleõiguslikuna naiste- ja seeniorideühenduse esindajad. Ja avaldas lootust, et erakonnas on ruumi sisulisele arutelule ja kriitikale, et seal poleks vaid üks seisukoht.
Hiljutises intervjuus Maalehele ütles Kõlvart, et tema poliitiline eeskuju on Jaan Poska. Nende kahe paralleeli ei ole raske märgata. Jaan Poska emakeel oli vene keel, ta isa oli pesuehtne venestaja ja vanem vend oli samasugune. Abielus oli Poska rootslannaga, aga mõlemad määratlesid end eestlasena. Radikaalsemad rahvuslased heitsid Poskale ette, et too ei olnud Venemaa ajutise valitsuse kubernerina piisavalt eestimeelne, samuti kritiseeriti sedagi, et ta oli valmis pidama rahuläbirääkimisi Lenini valitsusega, kes sisuliselt olid ju terroristid.
Hiljutises intervjuus Maalehele ütles Kõlvart, et tema poliitiline eeskuju on Jaan Poska. Nende kahe paralleeli ei ole raske märgata. Jaan Poska emakeel oli vene keel, ta isa oli pesuehtne venestaja ja vanem vend ei olnud parem.
Kõlvarti puhul on määravaks vene küsimus. Õigemine eestlaste suhtumine Kõlvartisse. On kindlasti neid, kelle jaoks «sööda hunti palju söödad, see vaatab ikka metsa poole». Kui selliseid on Keskerakonna potentsiaalse valijaskonna hulgas ülekaalus, siis oli Kõlvarti valimine muidugi viga. Sest lõppkokkuvõttes määravad selle eestlastest valijad.
Kõlvart tegi kaks vihjet, millist valijaskonda ta soovib kõnetada: ta seadis kahtluse alla Keskerakonna 2018. aasta otsuse toetada e-valimisi, lisades, et tema alati hääletab paberil ja et e-valimised ei ole e-pood, kus otsustad ja otsustad ümber. Kõlvart mainis ka ülekohut, mis tehti maskivastastele koroona ajal. Ühesõnaga, ta kõneles mässumeelsemale ja valitsuskriitilisemale valijale, nendele, keda püüab kõnetada ka EKRE.
Kas Kõlvart suudab ellu viia oma unistuse sõltub sellest, kas tema juhitud Keskerakond suudab enda poole meelitada need valijad, ja tõusta EKRE asemel taas põhiliseks vastujõuks Reformierakonnale. Kongress igatahes paistab seda uskuvat, kuigi napilt.