ENNE JA NÜÜD ⟩ «Tuhandeaastase» tamme tegelik iga on teadmata

Osaliselt põlenud tamm Rannamõisa maa peal. Foto: Johannes Pääsuke

Kodavere lähistel, otse Aovere–Kallaste–Omedu maantee ääres kasvab puu, mis seisab püsti vaid tänu tugedele. Praegu igerikuna näiva Ranna tamme kohta on kogutud ilmselt rohkem lugusid kui ühegi teise Eestis kasvava puu kohta.

Näiteks olevat tamme tüves olnud nii suur õõnsus, et sinna mahtunud seitse meest ning mõisaproual olevat seal olnud tavaks külalistele kohvi pakkuda. Suur osa tammest hävis aga XIX sajandi lõpul, mil puu süttis õõnsusesse tehtud lõkkest.

Oma hiilgeaegadel oli Ranna tamm arvatavasti Eesti jämedaim puu. Praegu on tammest järel üks, betooni, telliste ja tugikarkudega kindlustatud haru, mis on üsna ühesugusena seisnud juba üle saja aasta. Ehki seda puuvanakest on nimetatud Tuhandeaastaseks tammeks, ei saa puu tegelikku iga ainuüksi säilinud haru järgi määrata. Hendrik Relve on hinnanud tamme hävinud osa kännutüüka vaevu aimatava kontuuri järgi selle ümbermõõduks üle 10 meetri. Eesti vanimaks peetava Tamme-Lauri tamme vanus on veidi üle 700 aasta ja ümbermõõt rinnakõrguselt 825 cm. Nii võib Ranna tamm olla tegelikult vanemgi kui Tamme-Lauri tamm, kuid päris tuhandeaastane ehk siiski mitte.