Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Jüri Kuuskemaa Kuninga tänavast Kuninga tornini (1)

Copy
06.09.2023, Tallinn. Vanalinn. Vaade all-linnast Soome suursaatkonna liputornile. Postimees FOTO: Madis Veltman
06.09.2023, Tallinn. Vanalinn. Vaade all-linnast Soome suursaatkonna liputornile. Postimees FOTO: Madis Veltman Foto: Madis Veltman

Vahel küsitakse, milline on Tallinna kõige vanem kivihoone. Mõned giidid väidavad, et Vene tänava majade all on tuhandeaastased keldrid. Arhitektuuriajaloolasi paneb see väide muigama, sest peaks olema üldteada, et muinaseestlased ei kasutanud lubimörti, kirjutab Jüri Kuuskemaa.

Esimesed mördiga laotud kivimüürid ja hooned kerkisid meil alates Taani vallutusest 1219. Liivimaa Henriku kroonikas on väidetud, et taanlased lammutasid eestlaste linnuse ja asusid ehitama uut.

Valdavalt on arvatud, et esimeseks kiviehitiseks praegusel Toompeal oli linnus. Ent dokumendid selle varasest järgust puuduvad. Lubatagu siinpuhul esitada ja kommenteerida hüpoteesi, mille tõi esimesena trükisõnasse Juhan Maiste oma kirjutises praeguse Soome saatkonna eelloost. Seal toimusid uue Eesti aja alguses ulatuslikud renoveerimistööd, mille käigus eemaldati ka keldritesse kogunenud prahti ning ehitusjäätmeid. Suure üllatusena avastati praeguse liputorni jalamist autentsed keskaegsed müürid. Toekad ja lopergused. Nende vahelt ka hulgaliselt tolleaegseid olmejäätmeid, eelkõige savinõudest.

Tagasi üles