Andrei Kuzitškin ⟩ Kaja Kallase skandaal näeb välja nagu Eesti-vastane erioperatsioon

Peaminister Kaja Kallas pärast Reformierakonna juhatuse koosolekut, mis otsustas tema peaministrina jätkamist toetada. Pilt on tehtud 8. septembril 2023. Foto: Madis Veltman/Postimees/Scanpix Baltics

• Kaja Kallasest rohkem vihkavad Venemaa z-blogijad ainult vanaisa Bidenit.
• Kahtlused ei tähenda sugugi seda, et Kaja Kallasel on kõiges täielik õigus.
• Kaja Kallas tegi suure vea, kui hakkas ennast erinevate argumentidega õigustama.

Oleksin valmis uskuma nende siirust ja vooruslikkust, kes täna nii aktiivselt nõuavad Kaja Kallase tagasiastumist, kui ei oleks tervet rida kahtlusi ja küsimusi, kirjutab kolumnist Andrei Kuzitškin.

Pole mingit kahtlust, et Kaja Kallase Eesti peaministri kohalt tagasiastumine on Kremli unistus. Kaja Kallasest rohkem vihkavad Venemaa z-blogijad ja Venemaa presidendi administratsioon ainult vanaisa Bidenit. See on ka mõistetav: Kaja Kallase lepitamatu seisukoht Putini režiimi suhtes ja selge toetus Ukrainale kutsub Venemaa võimudes esile äärmist raevu.

Lisaks kehtestas Eesti esimesena piirangud Venemaa kodanike liikumisele Schengeni alal, vähendas Vene kauba transiidi mahtu ja muutis Venemaa ettevõtetele raskemaks finantstehingute tegemise, ning tegi sellega haiget paljudele Vene ärimeestele, kes on harjunud võtma Tallinna kui turvalist ankrupaika, et oma kapitali mitmekordistada. Seda ei andestata.

Niisamuti on äratuntav Vene tšekistide käekiri: kui Hodorkovski ütles, et Putini sõbrad ei maksa makse, siis anti ta kohtu alla ja mõisteti vangi justnimelt maksude maksmata jätmise pärast. Kui Navalnõi võitles korruptsiooniga, siis mõisteti tema üle kohut ja pandi ta vangi justnimelt kui korruptant. Alles hiljem lisasid nad ka ekstremismi. Kui Kaja Kallas saavutas maine kui peamine võitleja Putini Venemaaga, siis süüdistati tema abikaasat koostöös Venemaaga, mis kahtlemata heitis varju ka peaministrile endale.

Vene eriteenistuste manipuleerimise kunst on ära kasutada eliidivahelisi konflikte, lõhestada ühiskonda ja maskeerida erioperatsioon loomuliku ühiskondlik-poliitilise protsessina.

Muidugi on vandenõuteooriad selline toode, millest professionaalsetel ajakirjanikel ja ekspertidel on täiesti kõrini. Kremli aktiivne sekkumine teiste riikide siseasjadesse on aga aksioom. Vene eriteenistuste manipuleerimise kunst on ära kasutada eliidivahelisi konflikte, lõhestada ühiskonda ja maskeerida erioperatsioon loomuliku ühiskondlik-poliitilise protsessina.

Oleksin valmis uskuma nende siirust ja vooruslikkust, kes täna nii aktiivselt nõuavad Kaja Kallase tagasiastumist, kui ei oleks alljärgnevaid kahtlusi ja küsimusi.

1. Miks pole alates 2021. aastast keegi kordagi küsinud, millega tegeleb ettevõte, millega on seotud peaministri abikaasa?

2. Miks pole Eestis isegi 550 päeva pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale loodud Venemaaga äri ajavate ettevõtete registrit?

3. Kas Eesti presidendi kantselei skandaali ja Eesti peaministri ründamise vahel ei või olla seos? Kadriorg annab vastulöögi?

Mis puudutab Kaja Kallase skandaali algatajate ja osalejate mainet, siis on ka neile küsimusi nende suhtumise kohta Venemaasse.

1. Miks oli 2019/2020 hooajal ETV+ saate «Oma tõde» kaassaatejuht Vene ajakirjanik Elena Hanga, kes on Kremli poliitikakonsultandi Igor Mintusovi abikaasa? Kes tegi tema kutsumiseks lobitööd? Kuidas ta tööloa sai, kui Eestis on piisavalt häid vene keelt kõnelevaid ajakirjanikke?

2. Miks ei lõpetanud Keskerakond kuni Venemaa kallaletungini Ukrainale koostöölepet Ühtse Venemaaga, mis oli väidetavalt «kaotsi läinud»? Miks külastab üks Keskerakonna juhtidest Yana Toom keset diplomaatilist sõda agressorriiki ja miks valiti Aleksandr Tšaplõgin, kes oli juba 2017. aastal kantud Mirotvoretsi veebilehe andmebaasi kui Ukraina vaenlane, Keskerakonna nimekirjas Riigikokku ja sai sellel aastal erakonna liikmeks?

3. Miks kõigist Eestis varjupaiga leidnud Ukraina ajakirjanikest pakub rus.Delfi koostööd justnimelt endisele Ukraina venemeelsete organisatsioonide aktivistile?

4. Miks «välisagendi» staatuse saanud poliitiline pagulane Artemi Troitski ei saanud traditsioonilist kutset 20. augusti presidendi vastuvõtule? Kas Eestis on tõesti nii palju sedavõrd kõrge tunnustusega Putini režiimi vastaseid?

Minu küsimused ja kahtlused ei tähenda sugugi seda, et Kaja Kallasel on kõiges täielik õigus ning ajakirjandusel ja poliitikutel ei tohi olla ligipääsu Eesti peaministri elu puudutavale infole, kui see on ühiskonnale ja riigi mainele oluline.

Minu arvates tegi Kaja Kallas suure vea, kui hakkas ennast õigustama ja oma seisukoha kaitseks erinevaid argumente esitama. Ja mitte kõik argumendid ei kõlanud veenvalt. Ta rikkus Ockhami habemenoa põhimõtet: pole vaja paljundada olemusi. Mida rohkem selgitusi, seda keerulisem on eristada tõde valest.

Ma ei tea, kuidas see lugu lõppeb, aga Eesti demokraatia karm õppetund on selge: sõja ajal ei tohi olla hooletu ja ei tohi teha vigu, et mitte oma vaenlasele rõõmu valmistada.

Reformierakond ei ole kõige vaesem organisatsioon ja saaks endale lubada strateegilise kommunikatsiooni valdkonna professionaalsete asjatundjate teenuseid. Olen kindel, et nad oleksid soovitanud proua peaministril riigi ja valijate ees vabandada, et ta ei pööranud oma abikaasa äriasjadele piisavalt tähelepanu; selgitada, miks tagasiastumine põhjustaks praegu sügava kriisi; ning teha ettepanek tugevdada kontrolli Eesti ettevõtete ärisidemete üle Venemaaga.

Sest Brüsseli sanktsioonipoliitika Venemaa suhtes meenutab ikka veel sõela, mille auke on vaja lappida riiklikul tasandil. Kui NATO-sse kuuluv Kreeka lõpetas alles äsja Venemaa õhutõrjeraketisüsteemide hooldamise, siis tuleks ka teistes riikides sanktsioonidest möödahiilimise teed usaldusväärselt läbi lõigata.

Kahjuks juhtus see, mis juhtus. Kaja Kallase skandaal on saanud rahvusvaheliselt laia kõlapinda ja Eesti valijad nõuavad üksmeelselt tema tagasiastumist. Ma ei tea, kuidas see lugu lõppeb, aga Eesti demokraatia karm õppetund on selge: sõja ajal ei tohi olla hooletu ja ei tohi teha vigu, et mitte oma vaenlasele rõõmu valmistada.

Tõlkinud Ago Raudsepp