JUHTKIRI ⟩ Jubedad lood hooldekodudes

27.07.2022, Paunküla hooldekodu eakad elanikud. Foto: Kermo Benrot, Postimees Foto: Kermo Benrot

• Hooldekodudes leiab aset jubedaid asju.
• Hooldereform ja raha pole toonud paremat kvaliteeti.
• Aidata võiksid täiendavad kvaliteedistandardid.

Eutanaasia pole Eestis lubatud, kuid inimeste surnukspiinamisele vaatame jätkuvalt läbi sõrmede. 2006. aasta suvel kehastus ajakirjanik Viktoria Ladõnskaja inkognito hooldushaigla praktikandiks. Toona oli üldsus šokeeritud hooldushaiglas avanenud ebainimlikust pildist.

Möödunud on seitseteist aastat, vanadekodud on muutunud palju kallimaks, kuid sealne teenus mitte ilmtingimata kvaliteetsemaks. Viimasel ajal on Postimees käsitlenud mitmeid juhtumeid, mis näitavad hooldekodudes toimuvat üsna mustades värvides. Jätkuvalt esineb klientide ebainimlikku kohtlemist, kahtluse all on nende asutuste turvalisus.

Pole põhjust arvata, et probleemid oleksid vaid odavama kuutasuga kohtades. Oleme kirjutanud õnnetusest, mis juhtus augusti keskel eaka mehega Viimsi Pihlakodus, mis on tõenäoliselt üks Eesti kallimaid vanadekodusid. Trepp polnud piiratud turvaväravaga ning ratastoolis 94-aastane mees kukkus teiselt korruselt alla, saades peahaavu ja silmakoopa killustunud murru.

Juunis kirjutasime juhtumist, kus Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse külastaja nägi, kuidas hooldaja röökis vanuri peale ning teda lõi. Tänases lehes kirjutab Kadri Tammepuu, et Viiratsis asuval Viljandi hoolekandekeskusel on jätkuvalt tapamaja kuulsus. Selles loos räägivad oma eaka isa pärast muretsev tütar ning anonüümseks jäänud hooldaja jubedaid lugusid, mida hoolekandekeskuse juhataja küll kategooriliselt eitab. 

Enamikust vägivallajuhtumitest ei kuule me kunagi, sest vanainimesed ei oska või ei julge nendest rääkida.

Kuid miks peaksid inimesed niisuguseid jubedusi välja mõtlema? Seda enam, et sarnaseid juhtumeid imbub välja siit ja sealt üle Eesti. Peagi kuuleme lugu Paidest, kus vanur muudeti kangete rahustitega elavaks surnuks. Jääb mulje, et 1. juulil jõustunud hooldereform pole kaasa toonud teenuse paremat kvaliteeti. Reformi elluviijad lubasid, et tulevikus saab ükskõik kes hooldekodu kohta lubada enda pensioni eest ning vahe maksab kinni kohalik omavalitsus.

Kahjuks on hooldekodud hindu hoopis tõstnud või teevad seda lähiajal, mistõttu peavad kliendid senisest hoopiski suurema summa välja käima. Pole aga näha, et hooldusteenuse kvaliteet oleks oluliselt paranemas. Eestis leiab hooldekodusid, kus pole tööl meditsiinilise haridusega inimest. Leiab hooldekodusid, kus töötavad kalestunud jõhkardid.

Enamikust vägivallajuhtumitest ei kuule me kunagi, sest vanainimesed ei oska või ei julge nendest rääkida. Sugulased käivad külas kord või paar nädalas, ent voodihaige vanainimene on personali meelevallas 24 tundi ööpäevas. Personali kättemaks võib olla rafineeritud, alustades inimese mustusesse jätmisest kuni tema janus hoidmiseni. Kuidas on see võimalik? Vastuseks kuuleme, et hooldekodudel napib häid inimesi.

Ometi peaks hooldereform olema rahaprobleemi lahendanud. Ehkki kindlasti väärib lähemat uurimist, miks raha ikka napib, peaks riik kehtestama hooldekodudes toimuva üle senisest parema kontrolli. Alustuseks peaks riik kehtestama hooldekodudele täiendavad kvaliteedistandardid, seejärel neid kontrollima ning rikkujatele peaksid kehtima piisavalt hirmutavad sanktsioonid. Omastelt ja patsientidelt kuuleks ka nii mõndagi.