Esiteks, seda laagrit ei korraldanud Naši. Ei vasta tõele, et selles laagris, kus mina osalesin, oleks toimunud Eesti poliitikute või meie riigi sümbolite mõnitamist. Mõistsin juba enam kui kümne aasta tagustes intervjuudes hukka samas kohas toimunud laagris 2011. aastal aset leidnud intsidendi, mille käigus teotati Eesti poliitikute kujutisi. Ma ei lubaks meie riigijuhtide pilte või riigi sümboleid põletada või rüvetada minu juuresolekul mitte mingil juhul, sõltumata poliitikute erakondlikust kuuluvusest või isiklikust sümpaatiast. Selles laagris osalemise jooksul ei püüdnud mind keegi mõjutada, värvata ega mulle Kremli ideoloogiat peale suruda. Isegi kui keegi oleks püüdnud seda teha, ei oleks see õnnestunud.
Miks ma sellesse laagrisse läksin? 13 aastat tagasi tundus, et tegemist on neutraalse rahvusvahelise üritusega, kuhu tuleb kokku mitu tuhat noort 80 riigist, et koos suhelda, maailma asjade üle arutada ja silmaringi laiendada. Isegi venekeelses Postimehes ilmus 7. aprillil 2010 uudislugu «Seligeri noortelaager ootab Eesti esindajaid».