MART KULDKEPP ⟩ Vene propaganda tõsiseltvõetavus väheneb Ukraina võitudega

Ukraina tank tuiskamas Robotõne külateel 25. augustil 2023. Foto: Reuters/ScanPix

Lisaks pärissõjale kestab edasi ka infosõda, mis on hetkel taas jõudnud intensiivsemasse faasi. Ukraina vägede hiljutine läbimurre peamisest Vene kaitseliinist Zaporižžja oblastis Robotõne küla piirkonnas tähendab, et Vene poolel on jälle tulnud kasutusele võtta agressiivsemad infomeetmed, mis aitaksid rinnet võimalikult stabiliseerida ja anda venelastele hingetõmbeaega uute kaitsepositsioonide rajamiseks. Selleks et Ukraina edasitungi tõkestada, rõhutakse aga ikka samale nõrgale kohale nende kaitsestrateegias, mis on olnud surve all juba invasiooni algusest peale: lääne toetusele, mille vähendamine võiks aidata sõda venitada, kirjutab kolumnist Mart Kuldkepp.

Lisaks tavapärastele kampaaniatele sotsiaalmeedias ja erinevates alternatiivmeediakanalites on viimase paari nädala jooksul välja ilmunud mõned raskema kaalukategooria rahutuvid, kes ka lääne peavooluajakirjanduses soovitavad Ukraina sõjalise toetamise lõpetada ja nimetavad vastupealetungi lootusetuks või juba otsesõnu nurjunud ettevõtmiseks. Paradoksaalselt aetakse seda juttu kõige häälekamalt muidugi just nüüd, kui vastupealetung on esimesi käegakatsutavaid tulemusi andmas.

Vene propaganda tõsiseltvõetavus ajapikku siiski paratamatult väheneb. Esiteks on olemasolevate jutupunktide valik jätkuvalt sama piiratud kui varemgi, mis tähendab, et lääne ühiskondade immuniteet nende vastu on pikapeale suurenenud. Hirm mingeid «punaseid jooni» ületada ei saagi enam olla sama suur, kui on selge, et järjest ulatuslikum relvaabi Ukrainale viimase pooleteise aasta jooksul pole kaasa toonud ei tuumasõda ega Euroopa energiavarustuse kokkuvarisemist. Oma tõsiseltvõetavust on maha mänginud ka propagandistid ise, kes enne eelmise aasta 24. veebruari kõik pea eranditult väitsid, et mingit invasiooni ei tule, ja seejärel hirmutasid kogu maailma apokalüptiliste tagajärgedega, kui Ukraina abistamist ei lõpetata. Praegu peavad nad haarama iga veel veidigi tõsiseltvõetava põhjenduse järele, miks Venemaa sõjakaotus on justkui võimatu ja miks ei tohiks Venemaal sõda kaotada lasta – olgu pealegi, et need kaks argumentatsiooniliini teineteist välistavad.